INTERVJUU | Krüptoraha kauplemisplatvormi asutaja Gustav Liblik: digiriigina on Eesti esimese krüptolaine maha maganud
(62)Firma Change asutaja Gustav Liblik räägib, et kui mais krüptomaailma laastanud krahhis kaotasid maailma investorid kokku triljon dollarit, siis eestlased pääsesid sellest enamasti terve nahaga.
Krüptovaldkonna edu üheks näiteks peetakse seda, et mullu ilmusid krüptofirmade nimed vormel-1 autodele. Veebruaris vallutasid krüptofirmade reklaamid maailma kõige kallima telereklaamiga sündmuse – USA pesapalliliiga finaalmängu. Kuhu ja kui palju on Change reklaami ostnud?
Reklaamide rohkus näitab, kui suur läbimurdeaasta oli 2021 krüptofirmadele. Kasutajate arvult kasvas krüptovaldkond mullu 100 miljonilt inimeselt 300 miljonini. Nähtavamatest spordialadest katsid krüptofirmad eelmisel aastal vist kõik ära.
Sünniaasta 1991
Õppinud Tallinna Inglise Kolledžis ja Tartu Ülikoolis õigusteadust
Töötanud: Change, Catapult
Change
Krüptoraha kauplemisplatvormi Change asutasid 2016. aastal Kristjan Kangro ja Gustav Liblik.
Ettevõttel on ligi sada töötajat, lisaks Tallinnale asuvad kontorid Amsterdamis ja Singapuris.
Mullu kasvas klientide arv üle 100 000, tehingute maht kasvas 1,13 miljardi euroni, müügitulu üle 800 protsendi.
Aprill lõpus sai Change Hollandis investeerimisühingu litsentsi, mis lubab vahendada nii tava- kui ka krüptoinvesteeringuid Euroopa Liidus, Norras, Islandil ja Liechtensteinis.
Change’i käive kasvas üle kümne korra, aga me oleme veel liiga väikesed, et sellist reklaami osta. Ilmselt tuleb läbida veel üks kasvutsükkel, et selles liigas kaasa mängida.
USAs omab 20 protsenti täiskasvanutest mõnd krüptovaluutat, 20–30aastaste ameeriklaste seas koguni 36 protsenti. Kui suur on Eesti „krüptokogukond“?
Hindame selle suuruseks 30 000–40 000 inimest. Need on inimesed, kellel kusagil krüptoraha seisab. Kui Facebooki Krüptoraha rühmas oli mõni aasta tagasi 6000–7000 liiget, siis nüüd 21 000.
Change’i äpil on 120 000–130 000 kasutajat, neist natuke alla veerandi on Eestist.
Mujal maailmas kasutavad mehed krüptoraha märksa rohkem kui naised. Kas ka Eestis?
Kui alguses oli juttu vormelist, siis pole juhus, et eelmisel aastal ilmus nendele autodele nii palju krüptofirmade reklaame. Vormeliülekannete vaatajad on ju enamikus mehed vanuses üle 30 eluaasta.
Ka Change’i Eesti klientide seas on kõige rohkem mehi vanuses 28–36, kes teenivad keskmisest rohkem.
Miks on krüptoraha kasutajate seas palju vähem naisi?
Me oleme seda oma naisklientidelt küsinud ja nad vastavad: ma tõesti ei tea, miks mu sõbrannad krüptoraha ei kasuta. Ehk on mehed riskialtimad? Proovime seda mõtlemist muuta ning ootame väga ka naisi julgemalt krüpto kohta uurima ning meie äppi kasutama.
Keskmine krüptorahasse investeerija Eestis on 30aastane keskmisest suurema sissetulekuga mees.
Mais sai krüptorahade maine kõva põntsu, Google’i ja Twitteri otsingusõnade tippu tõusis cryptocrash ehk krüptokrahh. Krüptovaluutade turg kaotas oma väärtusest mulluse novembriga võrreldes 30%. Kui mullu maksis üks bitcoin parimal hetkel 70 000 dollarit, siis nüüd 27 000. Mis krahhi põhjustas?
Krüptovaldkonna kasvukõver on tugevalt tsükliline ning ajalooliselt seotud bitcoin’i emissiooni vähenemisega iga nelja aasta järel. Hinnarallid jäävad tavaliselt ajaperioodi vahetult enne ja pärast seda sündmust ning hindade kukkumist kipume nägema tsükli keskpaigas. Loogikat võib võrrelda olümpiamängudega – mõned aastad rahulikumat ettevalmistust, siis olümpianormi täitmise hooaeg ning seejärel olümpia-aasta, kus tulevad parimad tulemused. Medal käes, saab mõneks ajaks jalga puhata ja siis jälle edasi panna.
Krüptorahadesse investeerimisel tuleb kasuks mõelda pikemas, vähemasti 3–4aastases ajaraamis.
Kui maailmas kaotati krüptovaluutadega triljon dollarit, siis kui palju kaotasid eestlased?
Klientide investeerimiskäitumist jälgides näeme, et neid, kes ostsid bitcoin’i 70 000 dollariga, oli mõni üksik. Valdav enamik on bitcoin’i investeeringud teinud märkimisväärselt madalamalt ning pigem näevad praegust hinna kukkumist hea võimalusena juurde osta.
Lühidalt – viimase paari kuu lõikes on kliendid raha kaotanud, aga aastate lõikes ollakse ka selle kukkumise taustal meeldivas plussis.
USAs tekkis pärast krüptoinvestorite suuri kaotusi soov valdkonda jõuliselt reguleerida. Kui tugev on kontroll krüptovaluutade üle Euroopa Liidus ja Eestis?
Suuremad riskid, nagu krüptovaldkonna täielik keelustamine ja meiesuguste põranda alla saatmine, on tänase seisuga maandatud. See on juba suur võit.
Kui vaadata Euroopa Liidu krüptoregulatsioonide maastikku tervikuna, siis vahe viie aasta taguse ajaga on ilmselt selles, et täna tõesti süvenetakse teemasse ja püütakse aru saada.
New York Timesi kolumnist ja Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman võrdles krüptovaldkonna arengut USAs 2008. aastal lõhkenud rämpsvõlakirjade mulliga, mille järellainetus laastas peaaegu kogu maailma...
Krugman ennustas 1995. aastal, et interneti mõju maailmale on väiksem kui faksimasinal. Tehnika arengu ja innovatsiooni vastu panustamisest ma aru ei saa.
Sellegipoolest pälvis Krugman 2008. aastal Nobeli preemia.
Loen Krugmani kommentaare ja pean temast lugu. Aga see ei tähenda, et tema sõnu alati puhta kullana võtan. Krüptos on kombeks öelda – ära usalda, verifitseeri.
Rahapesu Andmebüroo andmetel oli Eestis juuni alguses 369 kehtivat tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Mis juhtub pärast 15. juunit, kui olulist osa tegevuslubadest eeldatavasti ei uuendata?
Turg korrastub. Kliendi vaatest on see tavaliselt hea – turule jäävad usaldusväärsed teenuspakkujad. Aga oluline on leida tasakaal – üle reguleerides ja nõuded liiga kõrgeks ajades sureb välja konkurents ning see pole kindlasti pikas plaanis hea.
Olete korduvalt öelnud, et Change’i eesmärk on saada ükssarvikuks ehk firmaks, mille väärtus on miljard dollarit. Kui võrrelda seda eesmärki sõiduga Tallinnast Tartusse, siis mitmendal kilomeetril te olete?
Ükssarvikuks saamine pole eesmärk omaette. Soovime aidata võimalikult paljudel inimestel suurendada oma jõukust. See on kõrvalefekt, kui klientide vara suurendamisega õnnestub saada ükssarvikuks.
Change’i väärtus on praegu ligi 175 miljonit dollarit, miljardi dollarini loodetakse jõuda järgmise krüptovaluuta tõusulainega.
Viimase rahakaasamisega hinnati Change’i väärtuseks ligi 175 miljonit eurot. Kui vaatame teisi krüptole keskenduvaid investeerimisäppe, siis tõeliselt suureks kasvamine võtab tavaliselt aega kaks krüpto kasvutsüklit ehk kokku ligemale kaheksa aastat. Ühe tsükli oleme läbi teinud ja ootame põnevusega järgmist.
Millistes riikides on teil lisaks Eestile veel palju kasutajaid?
Meil läheb hästi Kesk- ja Ida-Euroopas. Suured turud on Tšehhi ja Slovakkia. Lätis ja Leedus oleme üks suurematest poolkohalikest ettevõtetest. Hispaania on samuti paljutõotav.
Paljud ettevõtted hindavad sotsiaalse vastutustunde näitamiseks oma ökoloogilist jalajälge ja üritavad seda vähendada. Kas ka Change?
Ei.
See on tõsine argument krüptofirmade vastu – olete energiamahukad ja suure ökoloogilise jalajäljega. Nii väidetakse, et Bitcoini plokiahel paiskab aastas õhku 100 miljonit tonni süsinikdioksiidi ehk sama palju kui 10 miljoni elanikuga Tšehhi vabariik.
Keskkonnasõbralikkus on hetkel bitcoin’i ja laiemalt krüptovaldkonna vast kõige tähtsam teema. Keegi meist ei soovi, et kasv toimuks tossavate kivisöejaamade taustal.
Emissioone tekitavad bitcoin’i kaevandajad, kelle ülesanne on võrgutehingute verifitseerimine ja kinnitamine. Nende elektrikulust on hetkel taastuvenergiapõhine umbes 55–60 protsenti. Trend on selge – ükskord on bitcoin’i kaevandamine roheline. Paradoksaalsel kombel võimaldab see tulevikus rohkemate taastuvenergia tootmisjaamade ehitust, kuna kaevandajad tarbivad meeleldi ära ülejääva ja muidu mahakantava elektri. Seeläbi on elu sisse puhutud mitmetele taastuvenergia ärimudelitele, mis muidu ei toimiks. Näen tulevikku, kus bitcoin on üks põhilisi taastuvenergia revolutsiooni vedureid, mitte pidureid.
Üks staažikas ameerika krüptoajakirjanik kirjutas äsja, et valdkonna suurimaks probleemiks on asjaolu, et ikka veel räägitakse sellest, mis krüpto on, mitte sellest, mis temast kasu on. Kuidas sina seletad krüpto kasulikkust?
Krüpto toob hetkel maailma väärtust kahe põhilise suuna teel – raha ja finantsteenuste vaba liikumine.
Raha liikumine peab olema sama kiire ja mugav kui e-kirja saatmine. Praegune finantssüsteem oma olemuselt ei võimalda raha sarnaselt liikuma panna.
Krüptotehnoloogiaid kasutades on rahaga toimetamisel e-kirja kogemus täna juba üle maailma võimalik. Vahet pole, kes sa oled või kus riigis parajasti asud, sul on võimalus kasutada dollareid, eurosid või bitcoin’e. Neid on võimalik iseseisvalt ja privaatselt hoida ning saata paari sendi eest hetkega üle maailma.
Poodi jooksutossusid ostma minnes olen harjunud, et saan valida maailma parimate vahel. Konkurents on globaalne ja kõigil pakkujatel on võimalus konkureerida. See tagab kvaliteedi ja parimad võimalikud tingimused kliendile.
Täna võrdub krüpto eitamine interneti boikoteerimisega 25 aastat tagasi, kuid digiriik Eesti magas esimese krüptolaine juba maha.
Finantsteenuste puhul paraku selliseid valikuid pole ja pean sisuliselt leppima sellega, mis lokaalselt kättesaadav juhtub olema. Siin tulevadki appi detsentraliseeritud finantsteenused, mis on globaalselt igaühele kättesaadavad. Sisuliselt on juba praegu võimalik igal maailma inimesel investeerida populaarsetesse aktsiatesse ja indeksitesse ning võtta ja anda laenu. Hetkeseisuga on sellistesse teenustesse paigutatud juba üle 100 miljardi dollari ning mahud kasvavad hoogsasti.
Ikka paneb imestama, et e-valimistel osalevatest ning maailma keskmisest tunduvalt parema digi-võimekusega eestlaste enamik võõristab krüptovaldkonda. Miks ja kuidas neid ümber veenda?
Viimastel kümnenditel oleme olnud tunnistajaks mitmetele suuremahulistele rahapesuskandaalidele, millel on paraku tugev seos Eestiga. Ilmselt oleme ühiskonnana veel posttraumaatilises stressis nende mõjust ning riiklikul tasandil suhtutakse krüptovaluutadesse ettevaatlikult. Sellest võib aru saada, aga riigi tulevase konkurentsivõime seisukohalt tundub ebamõistlik olla krüptotehnoloogiast täielikult eraldatud.
Krüptotehnoloogiad on juba praeguse maailma igapäevane osa. Krüpto hülgamine täna võrdub sisuliselt interneti boikoteerimisega 25 aastat tagasi. Digiriigina on Eesti esimese krüptolaine maha maganud, aga see ei tähenda, et homme julgelt tegutsedes rongile enam ei jõuaks. Paneme riiklikul tasemel töögrupi kokku, leiame tasakaalu võimaluste ja riskide vahel ja teeme ära!
