Mari Eek: Kütus kallis ja meel must? Sõida jalgrattaga

Ainsatki vastuargumenti rattaliikluse infrastruktuuri arendamiseks ei ole, sest vaevalt leidub teist nii lihtsat ja enamikule jõukohast lahendust, kui seda on jalgrattaga liiklemine.

1973. aasta 4. november oli enamiku hollandlaste jaoks kõike muud kui tavaline pühapäev: naftakriisist ajendatuna otsustas Madalmaade valitsus piirata autode kasutamist ja seadis sisse pühapäeviti kehtiva autosõidukeelu. Selle tulemusena tühjenesid tänavad neljarattalistest ja jalgrataste müük kahekordistus. Piirang sai peagi küll läbi, kuid rattasõiduharjumus oli juurdunud ja nihe hollandlaste väärtushinnangutes juba toimunud.

Leiutamisest alates on jalgratas vorminud maailma, kujundanud arusaamu ja muutnud elusid. Jalgratas andis naistele iseseisvuse ning võimaldas ka vaesematesse ühiskonnakihtidesse kuulujail koduümbrusest kaugemale liikuda – jalgratas on aastakümneid rajanud teed võrdsema maailma poole. Rattasõiduoskus, mis kord juba omandatud, ei unune – protseduurilise mälu poolt hallatuna kuulub see samasse kategooriasse kõndimise või emakeele kõnelemisega.