Kui suhtlen vanema generatsiooni inimestega, siis enamik neist ei taha Ukraina sõjast väga rääkida. See näitlikustab sõja mõju vene kogukonnale, tajun väga tugevat põlvkondade vahelist lõhet. Näen seda oma sõprade-tuttavate järgi, näen seda oma lähedaste järgi.

Mul on selles mõttes vedanud, et oleme vanematega enam-vähem samal pulgal. Mis puudutab valijaid, siis ka minule on laekunud väga palju kirju, kui tegin sõja puhkemise järel oma arvamuse avalikuks. Väga paljud inimesed kirjutasid, et on minus pettunud ning nemad mind rohkem ei vali. Kuigi inimestele, kes mind tunnevad ja valimistel toetasid, ei saanud minu väärtused ja tõekspidamised üllatusena tulla.

Paljudes vene-ukraina töötajatega ettevõtetes pandi pärast sõja puhkemist paika selged reeglid: sõjast töö juures ei räägi, nulltolerants Georgi lintide suhtes jne. Kas ka teie andsite Tallinna abilinnapeana oma juhitavatele ametitele juhised?