„Inimesi niisama naljalt kuskil taluseina ääres 1945. aastal enam maha ei lastud. Mingisugune kohus juba toimis. Ukrainas on see täna ikka kõik palju toorem. Piinamised ja kõik selline on jõhkram kui see, mida Punaarmee tegi pärast 1944. aastat Eestis. Mul on selline tunne. Miks nad seda teevad? Arvan, et nad on sellest endale kujundanud relva. Ühest küljest sõduril kästakse seda teha. Neil on selleks eraldi üksused. Aga väga palju sõjakuritegusid tehakse ka selle pärast, et Vene sõdur on hale vend ja sai peksa. Ta ei saa Ukraina sõduritele vastu ja tahab end kuskil välja elada. Tema väljaõpe on nii vilets, et moraal kukub kolinal kokku ja ta maksab kellelegi kätte. Ta tahab ukrainlastele tappa anda ja see väljendub mõrvamistes, röövimistes, vägistamistes.“

Heremi sõnul näitab see, et sõdima hakates peab vastavelt aladelt evakueerima võimalikult palju inimesi. „Aga vägisi kedagi evakueerida ei saa. Julgen öelda, et suur osa inimestest, kes täna on väga õnnetus olukorras Mariupolis ja mujal... Võib-olla otsustasid nad ühel hetkel isegi ära minna, aga oli juba liiga hilja. Kui kaitsevägi ütleb, et siin läheb hakklihamasinaks, tuleb sealt ära minna.“

Loe Heremi pikka intervjuud SIIT.

Jaga
Kommentaarid