Tadžikistanis on juba 27 aastat valitsenud Emomali Rahmonov. Ta tuli võimule kodusõja ajal, mis 1990. aastate alguspoolel nõudis üle 200 000 inimelu. Meil teatakse neist sündmusist vähe. Rahmonovil on suur perekond, kelle vahel on riigi majandus kenasti ära jaotatud.

Käime kohalikus vene teatris vaatamas Ostrovski „Balzaminovi pulma“. Kindlasti on seda võimalik teisiti lavastada, aga see, mida meie näeme, on erakordselt halb. Laval pilatakse rahvalikult vene külalolle ja jõukureid, vilguvad kirevad kostüümid ja krääksub bajaan. Praegu, sõja ajal, on seda lausa jälk vaadata. Meie ühiskond on vahepeal kakssada aastat edasi arenenud, aga lavalt vaatab vastu tahk sellest „Русский мир'ist“, mis läppunud lehka levitades jälle kord üle oma pangeääre tahab loksuda.

Umbes taolist palagani on mõni Narva munitsipaalvõimur meilt Vabas Lavas oodanud. Lisaks „rahvalikult“ näkku lendavaid torte, poksimatše ja ehk ka jalgrattal karusid? Oleks see vast tore, Narva lausa kiireneks tervemõistuslikku tulevikku… Lahkume etenduselt poole pealt. Õues näeme näost halli B-d, kes loputab suud, sülitab vabandades põõsa alla suure läraka ja küsib: „Näete, mis on meie kultuurist järel?“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid