Kozak on Putini lähedane liitlane juba 1990ndatest, kui mõlemad töötasid Peterburi linnavalitsuses. Ta oli ka kohal kolm päeva enne sõda toimunud Venemaa julgeolekunõukogu kogunemisel, kus otsustati Donbassi „rahvavabariigid“ Venemaaga liita. Sealt jäi ehk paljudele meelde, kuidas Putin alandas oma luureülemat Sergei Narõškinit puterdamise pärast.

Kui kaamerad kinni pandi, rääkis ka Kozak. Ta oli Ukrainaga olukorra eskaleerimise vastu. Kozakile anti ülesanne minna ukrainlaste jutule. „Pärast 24. veebruari anti Kozakile carte blanche, talle anti roheline tuli; ta sai kokkuleppele. Ta tuli sellega tagasi ja nad käskisid tal uttu tõmmata. Kõik tühistati. Putin muutis käigu pealt plaani,“ rääkis Reutersile üks Vene juhtkonnale lähedal seisev allikas.

Putin tegi Kozakile selgeks, et lihtsalt NATOst loobumisest enam ei piisa Ukrainasse rahu toomiseks. Diktaator tahtis enamat. Uus eesmärk oli Ukrainalt suured alad vallutada. Sõda jätkus, Kozak kadus pildilt.

Märtsis lõppes igasugune jutt rahust. Aprillis ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et läbirääkimistest on veel liiga vara rääkida. Juuli keskel ütles ta, et „läbirääkimistel pole mingit mõtet“.

Eelmisel pühapäeval astus kaamerate ette hoopis leebema hoiakuga Lavrov. „Me ei ole läbirääkimiste vastu, me ei keeldu sellest,“ ütles välisminister edasi Putini sõnad. Vene väed said ukrainlastelt haledalt peksa.

Ukraina asepeaministri Olga Stefanišõna sõnul on Venemaa viimastel nädalatel mitu korda üritanud Ukraina võimudega ühendust võtta ja palunud võimalust läbirääkimisi alustada.

Jaga
Kommentaarid