Mõeldud-tehtud! Ekspressi 33. sünnipäeva puhul võtsid ajakirjanikud jalgrattad ja jagasid Tallinna kesklinnas värsket lehte. Vaata videost, kas ajakirjanikud said lugejatega üldse jutule.

Aga võtame Ekspressi aasta kokku. Tõtt-öelda võiksin laduda siia palju häid arve. Ekspressi veebilugejate hulk on kasvanud, digitellijaid lisandub iga päev. Kuna meie lood on Delfi kogupaketi osa, siis pääseb meie tasulisi lugusid lugema 150 000 kasutajat. Hea on see, et paberlehe lugeja püsib samuti truult ning pole mingit põhjust rääkida paberlehe hääbumisest. Toimetus pingutab ühtmoodi nii veebi- kui ka paberväljaandega.

Ajakirjanduspreemiate konkursilt oleme saanudnominatsiooni. Bonnieri võidu ehk parima uuriva loo auhinna tõi Holger Roonemaa lugu „Kvaliteetaeg rahva rahaga: valitsusjuht Ratase uhked õhtusöögid, rohked kingitused ja „joogid autosse““.

Praegune aeg on ajakirjanduses töötamiseks huvitav, aga samavõrra ka keeruline ja pingeline. Ilmselt ei ole vaja ühelegi lugejale öelda, kui turbulentsed on olnud maailmas viimased kaksteist kuud. Eelmisel sügisel võimsalt pead tõstnud koroona ja ühiskonnas olevad vastuolud, veebruaris alanud Ukraina sõda, energiakriis, sinna sekka ka valitsusevahetus, meeletu inflatsioon ja palju muud. Kui nii mõnigi inimene võib astuda korraks uudisvoost välja, siis ajakirjanikud on nende teemade keskel kogu aeg, sest peame lugeja jaoks leidma selle kõige olulisema, looma konteksti. Pole lihtne.

Nii on Ekspressi ajakirjanike aasta olnud pingeline, tempokas ja töine. Ja emotsionaalne. 24. veebruari hommik on kõigil meeles... Selle päeva õhtul ilmus esimene Ekspressi sõjapäevik. Leppisime kokku, et teeme nii kaua, kui on põhjust kirjutada ja lugejate huvi püsib. Nüüd, 21. septembril ilmus päevik numbriga 210. Täpselt nii mitu päeva on sõda kestnud. Ekspressi ajakirjanikud on iga päev sündmusi tähelepanelikult jälginud, otsinud uut infot, analüüsinud ning pannud lugejale kirja just selle kõige tähtsama. Me jätkame sõjapäevikuga. Kahjuks on kirjutamist piisavalt.

Aasta jooksul on muidugi ilmunud mitmeid kõneainet pakkunud lugusid. Valgustasime, kuidas Tallinna linnatranspordi juhid käisid maksumaksja raha eest koolitusel. Arvutasime põhjalikult Martin Repinski autokütuse kulu ja sõidukilomeetreid. Paar nädalat tagasi jälle vaatasime, miks Siret Kotka korteriüüri eest maksab riik, kui tal endal on pealinnas mitu korterit. Märtsis kirjutas Eero Epner erakordse sissevaate, kuidas käis Eestis sõjaaja kriisijuhtimine. Aprillis kirjutasime, kuidas kulgesid sõja esimesed kuud diplomaatide jaoks ja mis toimus kulisside taga. Oleme avastanud, et kümned tuhanded eestlased kasutavad börsipakette, mis ei arvesta tunnihindu. Märtsis ilmus sari „Süvalinn“, mis rääkis Tallinna juhtimisest.

Oleme kirjutanud huvitavatest persoonidest, kes ei jäta lugejaid külmaks. Näiteks kes on väidetavalt Eesti nõutum terapeut Ants Rootslane. Augustis kirjutasime erakonna Isamaa rahastajast Parvel Pruunsillast. Võib öelda, et sellest loost pärineb ka tsitaat, mis on läinud rahvapärimusse (Seeder: „Niipea kui hakkan mõnele teemale mõtlema, selgub, et Parvel on juba samamoodi mõelnud.“).

Lastekaitsepäeval tõstsime luubi alla meie noorte vaimse tervise. Oma lapse suitsiidile kaotanud ema rääkis raputava loo. Jaanuaris ilmus Areenis lugu Z-generatsioonist, kus noored suutsid oma vastustega paljusid rabada. Elu toob põnevaid teemasid.

Mida toob Ekspressile uus aasta? Jätkame endiselt teravalt, analüüsivalt ja leiame üllatavaid teemasid. Ja kui te teate midagi, mida meie ei tea, siis kirjutage meiliaadressil vihje@ekspress.ee.

Jaga
Kommentaarid