20.11.2022, 18:30

Venemaa tegi Ukrainast oma küberarsenali katselava. Tagajärgi võib tunda terve maailm

New York Timesi endine küberreporter Nicole Perlroth heidab valgust ülisalajasele küberrelvade tööstusele, mis võib inimkonnale kalliks maksma minna.

Rain Pruul Rain.Pruul@delfi.ee

GRU HÄKKERID: Oktoobris 2020 kuulutas FBI tagaotsitavaks kuus Vene sõjaväeluure agenti, keda kahtlustatakse küberrünnakute korraldamises Ukraina elektrivõrgule ja mastaapse NotPetya pahavarakampaania läbiviimises. Tõenäoliselt korraldasid samad mehed küberründeid ka 2017. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ja 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiamängude vastu.

FOTO: ANDREW HARNIK | Scanpix Baltics

Artikkel ilmus esimest korda Ekspressi äriajakirjas Magnaat 2022. aasta oktoobris.

Langevate pommide varjus käivad Ukraina ja Venemaa vahel ägedad lahingud ka küberrindel. USA Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) juhataja James Andrew Lewis soovitab hoiduda väljendist „maailma esimene kübersõda“, aga kinnitab, et Ukraina sõja kujul on tegu esimese suure konfliktiga, mille raames viiakse läbi nii laiaulatuslikke küberoperatsioone.

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?