Eesti asub ÜRO andmebaasis Venemaale relvi müünute tipus

Mullu läks Eestist Venemaale relvi 2,9 miljoni ja tunamullu 2 miljoni dollari väärtuses, selgub ÜRO kaubavahetuse andmebaasist Comtrade. Meist rohkem müüs venelastele relvi ainult viis riiki.

Artikkel muudetud 03.10 ning eemaldatud valeviited Magnetic MRO kohta. Artikli autor ja Ekspress vabandavad eksimuse eest.

Artiklit on täiendatud 11.11.2022 Pressinõukogu tauniva otsusega. Selle leiab loo lõpust, infokastist.

Ehkki rahaliselt ei ole see teab mis palju, tekitavad sellised summad mitu küsimust. Esiteks kehtib Venemaa suhtes Euroopa Liidu relvaembargo juba 2014. aastast, kui Venemaa okupeeris Krimmi. Teiseks on selliseks äriks vaja eriluba välisministeeriumi juures asuvast strateegilise kaubanduse komisjonist.

Välisministeerium ei avalda Ekspressile, millistele ettevõtetele on komisjon lube väljastanud, ent kinnitab, et alates 2014. aastast ei ole Venemaale sõjalise kauba vedamiseks väljastatud ühtegi litsentsi.

Kes ja mida siis Venemaale ekspordivad, ei oska ministeerium öelda.

Eesti statistikaamet ei näita nii suurt kaubamahtu nagu ÜRO andmebaas. Küll aga ilmneb, et veel mullu viidi Eestist Venemaale ligi poole miljoni euro ulatuses relvastust, mis vastab järgmisele ametlikule kirjeldusele: pommid, granaadid, torpeedod, miinid, raketid, padrunid jms sõjamoon, mürsud ja nende osad, k.a haavlid, kuuli- ja padrunitropid.

Maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna raiub, et ta teab nii ettevõtete kui ka kaubakoodide haaval, mida Eestist Venemaale veetakse, ja sõjalist kaupa sinna kindlasti ei liigu. Ta uurib Ekspressi päringu peale ühekaupa läbi kõik vastavad tollideklaratsioonid. „Me ei ole vedanud sinna ei pomme, granaate ega torpeedosid,“ kinnitab ta. Selle asemel aga leiab ta jahinoad, erineva kaliibriga õhupüssikuulid ja muu sellise, mis ei olnud veel enne sõda keelatud kauba nimekirjas.

Ent enam kui kahe miljoni euro ulatuses kaupa jääb siiski tuvastamata. „Võimalik, et need andmed on [ÜRO-le] esitanud Venemaa. Ma ei võta mitte ühtegi Venemaa poolt esitatud statistilist arvnäitajat tõsiselt,“ ütleb Heldna.

Pressinõukogu otsus 03.11.2022: Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Magnetic MRO kaebust Eesti Ekspressis 28. septembril 2022 ilmunud artikli „Eesti asub ÜRO andmebaasis Venemaale relvi müünute tipus“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib ÜRO andmetel Venemaale relvi müünud riikide edetabelist, kus on ka Eesti. Ametnike väidetel võivad teenuse pakkujad olla sellised ettevõtted nagu Magnetic MRO, BLRT ja teised.

Magnetic MRO kaebas Pressinõukogule, et artikkel loob valearusaama sellest, et Magnetic MRO on seotud sõjalise kauba ekspordiga. Kaebaja leiab, et selline suvaline hinnang on nende jaoks täiesti vastuvõetamatu ja mainet kahjustav. Kaebaja märgib, et Magnetic MRO mainimine sellises artiklis ja kontekstis on alusetu. Samuti ei ole kaebaja rahul, et artiklis ei antud sõna kõigile osapooltele.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et leht parandas vea koheselt kui oli kaebuse kätte saanud ja vabandas tekkinud vea pärast.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust. Pressinõukogu hinnangul tulnuks ametnike väidet Magnetic MRO võimaliku Venemaale relvade müümise seotuse kohta kontrollida, sest rahvusvahelisel turul tegutseva ettevõtte jaoks on see praeguses sõjasituatsioonis tõsine süüdistus.

Samuti rikkus Eesti Ekspress koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari samas numbris või saates. Pressinõukogu hinnangul tulnuks tõsise süüdistuse saanud Magnetic MRO-le sõna anda ning see oleks ära hoidnud ka vea avaldamise.

Pressinõukogu tunnustab Eesti Ekspressi, et toimetus püüdis kaebajaga kokkulepet saavutada ning avaldas esimesel võimalusel paranduse ja vabanduse. Siiski, ebaõigete väidete ja süüdistuste avaldamist tuleks siiski vältida ja ennetada kontrollimata materjali avaldamist.

Pressinõukogu aseesimees Kadri Michelson