Oli kevad 1945 ning noorhärra Quandt viibis sõjavangis.

Kõik me oleme kuulnud õuduslugusid, kuidas natsid piinasid, sundisid tööle ja tapsid vangi langenud Nõukogude sõdureid. Vangide nälg oli kohati nii suur, et nad sõid oma kaaslasi.

Sama jäledalt käitusid punased vangi langenud sakslastega.

Juriidiliselt oli aga kõik korras. NSV Liit ei olnud ühinenud rahvusvahelise konventsiooniga, mis sätestas sõjavangide kohtlemist.

Teised riigid aga olid ja nii saigi Quandt Liibüas asunud vangilaagri ohvitseridele eraldatud osas alkoholi nautida.

Talle saadeti edasi ka ema ja kasuisa kirjutatud hüvastijätukirjade koopiad.

See noormees oli ju pärit väga rikkast ja võimukast perest.