Pereterepeut avatud suhetest: traditsiooniline „kuni surm meid lahutab“ suhe kõigile ei sobi
(20)Liis (40) ja Kristjan (39) ei taha end nimetada lihtsalt polügaamse maailmavaatega paariks, vaid eelistavad kasutada terminit „sotsiaalne monogaamia“. Kodus, pere ja sõprade ringis on nad abikaasad, sealjuures ei käitu kunagi tülitseva paarikesena, kes teineteise suunas silmi pööritaks või teineteist sapiste märkustega loobiks.
Liis ja Kristjan on koos olnud keskkoolist saati, abielus kuusteist aastat, avatud suhtes neli. „Teineteist petnud pole me kunagi,“ kinnitab Kristjan. Aga käinud romantilistel kohtingutel ja maganud teiste partneritega küll.
Pereterapeut Katrin Saali Saul ütleb, et ka tema kabinetti jõuab avatud suhtes paare. Enamasti on probleemiks, kuidas jagada oma aega, energiat, raha ja mõtteid nii, et kõik oleksid rahul. „Tavaliselt on sellistel puhkudel ikkagi keegi rahulolematu.“
Saul sõnab, et kõigile sobivat suhtemudelit pole inimajaloo käigus leitud ja eksperimenteerimine käib. „Fakt on see, et inimesed otsivad lähedust ja suhteid. Mida vabamaks on läinud ühiskond, seda leidlikumaks inimesed, kasvab vajaduspõhine huvi uute suhte- ja peremudelite vastu. Traditsiooniline monogaamne heteroseksuaalne „kuni surm meid lahutab“ suhe oli, on ja jääb paljudele inimestele ainsaks suhtevormiks. Aga see ei sobi kõigile. Traditsiooniline abielu tundub paljudele lõpmatult siduv selles igimuutuvas maailmas.“
Polüamooria. Salaja armukestega kohtumine on eilne päev?
Liis ja Kristjan kasutavad mõlemad Tinderit. Ja muidugi mitte omavahel suhtlemiseks. „Töökaaslaste ega koostööpartnerite hulgast ma selliseid tutvusi ei tahaks,“ nendib Liis. Juba oma profiili avalehel on nad mõlemad Kristjaniga märkinud ära, et ei otsi püsisuhet. Mida nad siis otsivad? Seksi? „Mitte ainult,“ raputab Liis pead. „Mõnusaid õhtusööke ja kinoskäimisi, mida saadaks liblikad-kõhus-tunne.“
„Miks te siis lahku ei lähe?“
