Eesti panustab hooldekodudesse euroliidu keskmisest neli korda vähem raha. Isegi Maxima maksab paremat palka
(112)Eesti panustab pikaajalisse hooldusse vaid 0,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seda on neli korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (1,7 protsenti).
See karm tõde selgus riigikogu juures tegutseva mõttekoja Riigi Arenguseire Keskuse 2021. aasta raportist, mis räägib pikaajalise hoolduse tulevikust.
Raportis seisab, et Eesti panustab märkimisväärselt vähe ressursse pikaajalisse hooldusse, arvestades oma rikkuse taset. Umbes sama arengutasemega riigid panustavad keskmiselt peaaegu kaks korda enam. Eestist vähem panustavad pikaajalisse hooldusse vaid Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka ja Küpros.
Hooldekodudele raha juurde andmata tahab riik neile aga üha tugevamaid ettekirjutusi teha. Näiteks, kui palju personali peab seal olema. Hooldajaid pole aga praegugi kuskilt võtta ja nii kehtestabki riik hooldekodudele nõuded, mida on võimatu täita.
Hooldekodude juhid räägivad, et välja õppinud, vastava kvalifikatsiooniga hooldajaid on raske tööturult leida.
Kui veab, siis leiab ilma kvalifikatsioonita (tavaliselt põhiharidusega) töötajaid, kelle saab ametisse võtta abihooldajana ja kes hakkavad ametlikku hooldaja kutset omandama alles töö kõrvalt. „Ja siis, kui kutse on omandatud, saab hooldaja parema pakkumise Maximast ja läinud ta ongi!“ võtab olukorra troostituse kokku ühe suure hooldekodu juht.
