Eesti rahapesu tõkestamise süsteem pääses hallist nimekirjast

MONEYVALi hindamisel sai Eesti nelja palli süsteemis peamiselt kahtesid ja kolmesid. Ehk ei midagi väga head, aga ka mitte väga hullu.

„Hinnati viimast seitset aastat ja sinna perioodi langesid, tahame me või ei taha, ka meie pangakaasused (Danske ja Swedbanki rahapesuskandaalid - EE). Nii et stardikoht ei viidanud sellele, et meil võiks kõik hästi minna,“ rääkis Ekspressile Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker. „Need riigid, kes neist standardeid ei järgi, võivad leida end hallist või hullemal juhul mustast nimekirjast. Viimases on Myanmar, Iraan ja Põhja-Korea.“

Hallis nimekirjas riikidel on näiteks raskem saada välisinvesteeringuid ja laenud on kallimad. Riigile kaasneks väga suur mainekahju.

„Läti on olnud halli nimekirja lävel. Malta sai sealt välja viimasel hetkel, kuid sinna läheb väga suure tõenäosusega Bulgaaria ja seal on Gibraltar… Aga meil läks hästi ja oleme pangakaasuste järgselt pööranud uue lehekülje,“ ütles Mäeker. „Meie ülesanne ja võimalus oli näidata, et mida ja millal me teinud oleme. See ei ole ainult järelevalve küsimus. See on küsimus, kuidas me kriminaalmenetlust rakendame, kuidas kurjategijatega vara konfiskeerime, kui pikaks ajaks neid vangi mõistame ja nii edasi.“

MONEYVAL on Euroopa Nõukogu ekspertkomitee, mis koos tema nn emaorganisatsiooni Financial Action Task Force’iga seab rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardid.

Väikeriike pigistatakse hindamisel tavaliselt kõvemini kui suurriike. Hindamisega tegelevad välismaa eksperdid, kelleks eesti puhul olid Šveitsi, Armeenia, Mani saare, Vatikani, Jersey ja Rootsi esindajad.