SÕJAPÄEVIK (337. päev) | Lääne hävitajad? Ukrainlased võtsid ette juba järgmise „punase joone“

Tankidega sai korda, aga uus abisaaga on juba alanud. Abramsite andmine oli Pentagonile vastukarva. Biden võib peagi meie kanti sattuda.

President Volodõmõr Zelenskõi detsembrikuine külaskäik USA presidendi Joe Bideni juurde kulges igati sõbralikus ja aupaklikus õhustikus, ent nende läbisaamine pole alati ladus olnud. Mullu juunis toimunud telefonikõnes oli Biden vaevu lõpetanud toona päevakorral olnud sõjalisest abipaketist teadaandmise, kui Zelenskõi hakkas juba järgmisi soove esitama. Seepeale Biden ärritus ja andis mõista, et Ukraina president võiks rohkem tänutunnet üles näidata.

Võib mõista, miks ukrainlastel muud üle ei jää, sest nad on juba korduvalt kogenud, kuidas lääneriikide tõmmatud relvaabiga seotud punased jooned nihkuvad, aga liiga aeglaselt. Parem siis juba kohe pärast eelmise tabu murdmist uue põrmustamisega pihta hakata.

Nii juhtus ka otsekohe pärast USA ja Saksamaa teadet, et suurriigid annavad Ukrainale vastavalt Abramsi ja Leopard 2 tanke, kuigi varem olid öelnud, et seda ei juhtu.

Bundestagis, kus Saksa kantsler Olaf Scholz eile Leopardide andmisest teada andis, ütles ta ühtlasi: „Tegin juba varakult selgeks, et hävituslennukite saatmisest me ei räägi. Kordan seda ka praegu.“ Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba säutsus mõni tund hiljem, kui oli tänanud Poola presidenti nende saadetavate Leopardide eest: „Nüüd on meil uued ülesanded: lääne hävituslennukid, sanktsioonid ja rahuplaani elluviimine.“

Tuleb märkida, et esimest korda küsis Ukraina hävitajaid juba vahetult pärast lauspealetungi algust, nagu ka kõike muud. Kuna kõik senised suurt rahvusvahelist tähelepanu pälvinud abipalved on lõppenud Ukraina tahtmise saamisega, pole neil mingit loogilist põhjust järele anda. Seda enam et üks riik on juba väljendanud oma avatust lennukeid anda. Hollandi välisminister Wopke Hoekstra ütles juba möödunud nädalal Hollandi parlamendis, et nende käsutuses olevate F-16 hävitajate andmine ei ole tabu.

Balti „pahad poisid“ tegutsevad taas

Politico tänases põhjalikus loos tuuakse esile, et peale Ukraina enda tegelevad jõulisema lennukiagitatsiooniga ka „pistrikest“ (ingl hawkish) Balti riigid, kes oma pealekäimisega hiljuti Saksamaad pahandasid. „Hävitajad oleks loogiline järgmine samm,“ öelnud väljaandele „ühe Euroopa põhjaosa riigi“ diplomaat. Kõnealune diplomaat teadvat ka, et Washington on Kiievile öelnud, et praegu ei ole lennukite andmine teemaks. „Seal on punane joon, aga eelmisel suvel oli punane joon mitmikraketiheitja HIMARS juures ja see liikus. Siis oli see tankide juures ja liikumas on seegi.“

Järgmine Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumine peaks Saksamaal USA Ramsteini õhuväebaasis toimuma juba lähema kuu jooksul. Seal võivadki lennukid peateemaks saada. Washington võib ju eitada, et lennukite andmine on päevakorral, ent 100 miljonit dollarit räägivad enda eest. Just nii palju eraldas kongress juba mullu juulis selleks, et Ukraina piloodid saaksid Ameerika hävitajate kasutamist treenida.

Sakslastega on jälle keerulisem, sest avaliku arvamuse küsitlused näitavad samasugust seisu nagu mõni aeg tagasi tankide puhul. Der Spiegel kirjutab, et 52% küsitletuid ütleb lennukite andmisele „Nein, auf keinen Fall“ (ee kindlasti mitte). Pooldajaid on vaevu veerand.

Nii ongi kõigile aastaga tuttavaks saanud mangumise tsükkel jälle otsast alanud.

Biden võib lauspealetungi aastapäeval Euroopasse tulla

Praegu on kõige informeeritum USA administratsiooni Ukraina nurga alt kajastav väljaanne NBC News, kes avaldas täna kaks tähelepanuväärset lugu: USA Abramsi tankide andmise tausta ja ka teate sellest, et Biden kaalub 24. veebruari paiku Euroopasse reisida. Selleks ajaks peaks olema selgunud ka järgmine abipakett ja saanud vastuse küsimus lennukite andmisest või mitteandmisest.

Esimesest uudisest selgus, et surve all olnud Saksamaa ameeriklaste survestamine töötas. Nad polnud valmis andma Leoparde, ilma et USA enda masinaid annaks. Endised ja praegused mundrikandjad olid sellele mõttele vastu, sealhulgas kaitseminister Lloyd Austin. Välisminister Antony Blinkeni utsitamine lääne ühtsuse nimel jäi peale ja vastavalt langetas riigipea poliitilise otsuse. NBC News märkis, et see oli juba mitmes kord, kui Valge Maja on otsustanud Ukraina küsimuses Pentagoni soovidele vastupidi.

Bideni Euroopa reis on veel planeerimisfaasis, aga üks kaalutavaid sihtkohti olevat administratsiooni allikate sõnul Poola. Loos ei mainita, kas ka Ukrainasse minek on kaalumisel. See oleks logistiliselt ja turvaküsimuste mõttes tõeline õudusunenägu, on presidendi salateenistuse endised töötajad öelnud. CNN-i allika sõnul on Ukrainasse minek väga ebatõenäoline. Ent see oleks vägev žest. Presidendilt on küsitud, kas ta oleks valmis minema, ja tema vastus oli lakooniline „jah“. Kui Biden Ukrainasse lähekski, saaks avalikkus sellest teada ilmselt viimasel hetkel või alles siis, kui ta on juba kohale jõudnud. Nii on see olnud ka Ameerika presidentide Iraagis ja Afganistanis käimisega. Needki külastused toimusid teinekord etteteatamata peatusena mõne Euroopa reisi raames. Kui selline külaskäik teoks saaks, jääks järele õige vähe lääneriikide liidreid, kes pole veel Ukrainasse jõudnud.

Üks neist oleks Kaja Kallas, kes Ekspressile teadaolevalt vähemalt enne riigikogu valimisi sõjas olevasse riiki minna ei plaani. Kui ta läheb, ükskõik kas enne või pärast valimisi, saaks avalikkus sellestki teada ilmselt alles siis, kui ilmuvad fotod juba Ukrainasse jõudnud peaministrist.