VAADE ITTA | Etnoloogiadoktor Aimar Ventsel: Venemaa tagahoovis läheb jahedamaks

Kui vaadata igat masti analüütikute kirjutisi Kesk-Aasia ja ka Kaukaasia teemal, siis on läbiv motiiv, et seda regiooni käsitletakse Venemaa tagahoovina.

Sarnane vaade kumab läbi ka Venemaa enda analüütikute kirjutistes ja ka vähema astme poliitikute sõnavõttudes. Samas, keegi ei küsi ei Kesk-Aasia ega Kaukaasia riikidelt, kas nad ise ennast selliste marionettidena näevad. Tõsiasi on aga see, et kõik kaheksa riiki on eri määral seotud Venemaaga.

Kasahstanil on Venemaaga maailma pikim katkematu maapiir (maailma pikim maapiir on muide USA ja Kanada vahel) ja enam-vähem läbipõimunud majandus. Armeenia jaoks on Venemaa ainukene liitlane Kaukaasia regioonis. Gruusia sõltub Vene turismist ja veini ning mineraalvee turust. Aserbaidžaan peab arvestama Venemaaga kui Armeeniat toetava regionaalse jõuga. Kõrgõzstan ja Tadžikistan sõltuvad Venemaast ennekõike kui riigist, kus oluline osa nende kodanikest töötavad ja raha koju saadavad. Usbekistanile on Venemaa peale migrantide sihtkohamaa tähtis ka turuna. Turkmeenia jaoks on Venemaa ennekõike gaasiturg (ehkki vähenev).