SÕJAPÄEVIK (352. päev) | Putin plaanib võidukõnet, kuid suurrünnak Ukrainas on juba takerdunud

Putin plaanib suurt rahvapidu. Samas viimase staadionikõne ajal vallutati Mariupol – seekord pole midagi ette näidata. Venemaa soovis Moldovas valitsust vahetada.

Mitmed ajakirjandusväljaanded toetuvad Ukraina ametlikele väidetele, et Venemaa kogub idarindele jõudu. Kohale tuuakse uut tehnikat ja vägesid. Aasta sõjapidamisest jõuab kätte ja Venemaa valitseja Vladimir Putin soovivat näidata jõudu.

Putin peab 21. veebruaril Vene parlamendis kõne. Kremlimeelne väljaanne Izvestija kirjutab, et kuupäev on sümboolselt valitud: siis tunnustas Venemaa okupeeritud Luhanski ja Donetski rahvavabariigi iseseisvust. „Senaatorid ja rahvaesindajad ootavad presidendilt juhiseid – kuidas ja milliseid seadusi uuel aastal vastu võtta,“ kirjutab ajaleht. Eeldatavad jutupunktid on „sõjaline erioperatsioon“ ehk siis sõda Ukrainas, sanktsioonid, okupeeritud aladega tegelemine.

Päev pärast Putini kõne ootab venelasi tõeline rahvapidu. Putin peab vene opositsioonilise ajakirjandusväljaande Meduza andmeil Moskvas Lužniki staadionil massidele kõne. Nii nagu mullu 18. märtsil, seljas 18 000 dollarit maksev vatijope ja suus jutt, millele kõlas rahva seast vastu vilekoor. See muidugi eetrisse ei jõudnud: Putini kõne katkes tele-ekraanil poolelt sõnalt ja asendus estraaditähe kärts-mürts lauluga.

Eelmise aasta 18. märtsil langes Mariupol. Linn oli maatasa pommitatud, kümned tuhanded surnud. Ukraina sõdurid taganesid linna viimast võitlust pidama Azovstali terasetehasesse.

Praegu valatakse verd linnade nagu Bahmut, Vugledar, Avdijivka ja Kremmina pärast. Kuigi Vene relvajõud on viimastel päevadel sõjaanalüütikute hinnangul teinud väikseid edusamme, siis vaatamata rasketele lahingutele pole venelastel kuskilt läbi õnnestunud murda.

Miks?