Ma olin vist kümnene, kui esimest korda seda „mõnusat“ laste ekspluateerimist omal nahal kogesin. Jooksime oma tänava poistega suvevaheajal linna vahel ringi ja jõlkusime meie uulitsast paar tänavat edasi toimunud ehituse ümber. Ilmselt tegi keegi meile seal ettepaneku: tööd ei taha teha? Tahtsime. Tegime. Ja saime raha ning sellega hamba verele, et kuidas on raha teenida ja seda hiljem kröösuse kombel majanduses ringi keerutada!

Aga see oli alles Rahakrati rikastumise tagasihoidlik algus! Mõni aasta hiljem aga alustasin päris oma ettevõtmist, kust juba arvestatavat tasu teenisin.