VIDEO | Erakondade debatt „Kuidas päästa eest(i)laste vaimne tervis“ sundis poliitikud silmitsi suitsiidi tõttu lapse kaotanud emaga

Erakondade esindajad arutasid Eesti Ekspressi ja VATEKi kokku kutsutud debatil, kuidas noorte vaimne tervis mülkast välja tõmmata.

Oma küsimusi said debatil esitada Karmen Koppel ja Marten Kuusemets, kes on ise valusalt kokku puutunud vaimse tervise abi kättesaadavusega ja sellest ka avalikult rääkinud.

Nende lugusid saab lugeda Eesti Ekspressist: „Tütre kaotanud ema: olen nõus jagama oma kogemust lootuses, et ehk aitab see mõnda last päästa“ ja „Marteni teekond vanglasse. „Kaheksandas klassis proovisin esimest korda kanepit. Ängistavad mõtted kadusid, oli hea olla““.

„Minu senine kogemus – et ministeeriumi poolt nähtu ja lapsevanema poolt kogetu ei ühti – leidis debatil kinnitust,“ tõdes haridusliku erivajadusega laste ema ja tütre suitsiidi tõttu kaotanud Karmen Koppel pärast debatti vaimse tervise abi kättesaadavuse kohta.

Poliitikutel on justkui vastused ja lahendused olemas, aga praktikas need miskipärast ei toimi.

„Kui ministeerium korrakski võtaks teemaks seni loodud programmide tegelikku toimimist hinnata, oleks üllatusi palju... Kaasava hariduse, VEPA (käitumisoskuste mäng, mida õpetaja saab kasutada tunnis õpitegevust katkestamata - toim) ja Kiusamisvaba kooli programmi tegelik toimimine koolis on hoopis midagi muud kui paberil. Alates sellest, et kuidas saab toetavate programmidega liitumine olla koolidele vabatahtlik?“

Juba väga noorelt kanepi ja LSD tarvitamise tõttu vanglasse sattunud Marten nentis, et poliitikute vastused tedagi oluliselt ei veennud. „Minu peamine küsimus ja soov oli, millal jõuab vaimse tervise heaolu kaitsmise teadmiste ja tehnikate õpe haridussüsteemi. Keegi ei selgitanud täpsemalt, millal ja kuidas noortele neid praktilisi teadmisi koolis edasi andma hakatakse.“

VATEKi (vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustik) tegevjuht Ott Oja ütles pärast debatti, et meil on küll mitmeid lahendusi vaimse tervise valdkonnas olemas, kuid need ei ole jõudnud laia rakendamisse. „Nii poliitikud kui ühiskond peavad endale otsa vaatama. Aastakümneid ei ole vaimse tervise muresid oluliseks peetud ja viimase paari aastaga kasvanud tähelepanu ei tee varasemat valdkonda alainvesteerimist olematuks. Lahenduste laiendamine ja kättesaadavaks tegemine võtab aega,“ selgitas ta.

Eesti inimarengu aruande – mis keskendus vaimsele tervisele – eessõnas tänas president Alar Karis eraldi inimesi, kes on julgemalt kõnelenud oma lugusid. „See viimane on eriti oluline, raputamaks vaimse tervise küljest seda pikalt saatnud stigmad. Eelkõige arvamuse, et seda laadi mured ei ole „päris“ haigus või on nõrkuse tunnusmärk. Vastupidi, me kõik oleme haavatavad ning vajame teadmist, millal ja kuidas otsida ning pakkuda abi.“

„Meil on tõesti kiire, et need valimislubadused kasvaksid tegudeks. Iga kaotatud aasta tähendab kümneid, sadu katkise hingega lapsi ja mis kõige traagilisem, ka murtud noori elusid,“ toonitas president ka 24. veebruaril oma kõnes.