Keskkonnaamet teisaldas kurikuulsa raamatupidaja krundilt peegelmaja

Erakordne peegelmaja saaga sai lõpu, kui Keskkonnamet alustas Kanakülas omastamises süüdi mõistetud raamatupidaja krundilt peegelmaja teisaldamist.

„Terrass on lahti võetud ja tõstetud omaniku näidatud kohta. Peegelmaja tõstetakse omaniku soovil treilerile,“ andis kiire ülevaate Keskkonnaameti kommunikatsioonispetsialist Liivi Reinhold.

Idülliline kodumajutus Riverbed Inn kuulub raamatupidaja Karin Neemsalu firmale Elamusmajutus Eesti OÜ. Neemsalu on varem olnud meedia tähelepanu all, kui omastas kliendilt Baltic Ports Organization enam kui 125 000 eurot. Peegelmaja ise kuulub tema elukaaslasele Keio Kotšetovile.

Nimelt rajas Neemsalu kodumajutuse ebaseaduslikult. Peegelmajast, terrassist ja iglusaunast koosnev kompleks oli rajatud Halliste jõe kaldale ehituskeeluvööndisse, osaliselt ka veekaitsevööndisse. Algul asus peaaegu kogu kompleks võõral kinnistul, riigimaal. Suurema osa terrassist, samuti iglusauna tõstsid omanikud möödunud aastal ümber neile kuuluvale maale, kuid ikkagi ehituskeeluvööndisse. Peegelmaja ja seda ümbritsev terrassiosa asusid ikka riigile kuuluval maal.

Keskkonnaamet tahab maja ehituskeeluvööndist ära viia. Lähim sobilik koht on mõnikümmend meetrit eemal, kõrgemal õuemaal. Ameti sõnul korraldab omanik juba peegelmaja äraviimist Kanakülast. Kuhu täpselt, on tema enda otsustada.

Teisipäeval kella ühe ajal kinnitati hoone kraana tõsteraami külge ja õhtuks on peegelmaja lammialalt ära tõstetud.

„Omanikele oleme algusest peale selgitanud, et hooned on rajatud lamminiidule, kus looduskaitsepiirangute leevendamine pole põhjendatud,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu. „Suurvee ajal üleujutatavale lammialale ehitamine toob kaasa veekahjude ohu hoonetele ning reostusohu veekogule. Lisaks killustab ehitis sidusa loodusliku elupaiga. Puhverala puudumine muudab reostuse ohu väga suureks.“

Viimaste aastate jooksul on amet teinud kuus hoiatust ja määranud ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu neljal korral sunniraha. Mullu sügisel tehti omanikele asendustäitmise hoiatus. Puhkekompleksi omanikud läksid kohtusse, ent ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata – riigimaal asuv puhkekompleks tuleb looduskaitsealalt eemaldada.

„See on väga haruldane juhus, niisuguseid polegi ette tulnud,“ ütleb Liivi Reinhold. „Enamasti asi laheneb, kui järelevalve tähelepanu pöörab. Kui see ei aita, siis ettekirjutus. Antud juhul on neid mitu, lisaks asendustäitmine, nii et jah, see on väga haruldane juhtum.“

Avarsalu rõhutab veel, et kahju, mida sellised ehitised jõe kaldal tekitavad, ei pruugi olla vahetult nähtav ja tajutav. „Vahetu reostusohu kõrval on vähemalt sama oluline hoida kokkulepet, et mõned kohad peavad jääma ehitussurvest vabaks.“

Puhkekompleksi teisaldamise kulud kannab hetkel Keskkonnaamet ning hiljem nõutakse need sisse Riverbed Inni omanikult Elamusmajutus Eesti OÜ. Ettevõttel on hetkel alla 200eurone maksuvõla teade. Ettevõtte käive oli 2021. aastal ligi 95 000 eurot ning firma teenis ligi 30 000 eurot kasumit.

Karin Neemsalu jäi Eesti Ekspressi jaoks tabamatuks, ta ei vastanud telefonikõnele ega saadetud sõnumile.