Nädala anekdoot

Riigikogust välja kukkunud poliitik läheb töötukassasse. Klienditeenindaja: „Vaatan, et teil on siin nelja-aastane auk CVs, kus te pole midagi teinud. Mis juhtus?“

Poliitik: „Ma olin ju opositsioonis!“

Sel koosolekul arutati ministriportfellide jagamist. Enne arutelu algust pistis akna vahelt pea sisse Jüri Ratas. Ruumis olijad mõistatasid segaduses, et kuidas ta küll kolmanda korruse akna taha ilmus. Kui Kaja Kallas pärast pisikest ehmatust Keskerakonna juhile selgitas, et teda polnud kutsutud, ütles Jüri rõõmsalt: „Tahaksin lihtsalt alustuseks kõigile head naistepäeva soovida,“ ja kadus nagu tina tuhka sama osavalt, kui ta ilmunud oli. Ju lendas üle Eesti nagu Mart Helmegi.

Kaja ütles sissejuhatuseks, et koosolekul lisandub nende delegatsioonile veel kümme liiget, et suhtarvud oleksid parlamendikohtadega proportsionaalsed. Seepeale ilmus eikuskilt välja kaksteist äravahetamiseni sarnast pikka blondi ja sinises ülikonnas meest, kes väitsid end kõik olevat Riigikogu liikmed. Neid nägid esimest korda nii teised koalitsioonipartnerid kui ka Reformierakonna peasekretär Timo Suslov. Iga Eesti 200 ja sotside sõnumi peale prääksusid mehed nagu ühest suust „Hakkame kärpima – hakkame kärpima!“, luues nii kogu koosolekule mõnusa rütmilise taustameloodia.

Sotsidel peasekretäri kaasas ei ole, küll aga on kaasa võetud munitsipaalpoliitik Jevgeni Ossinovski. Küllap peasekretär Eduard Odinets tegeles samal ajal samuti olulise Kohtla-Järve koalitsioonileppega. „Meile on tähtsad töökohad,“ hõikas Lauri Läänemets üle laua, „… meie enda töökohad. Kõige parem oleks, kui kõik senised ministrikohad koos nõunikega säiliksid.“ Kaja nentis, et toimetulek on tõepoolest julgeolek.

Lauri Hussar tegi terve päeva märkmeid nagu tubli koolipoiss. Kotist paistmas piinliku täpsusega paberiga kaetud õpikute ääred, portfellis kaks raamatut: „The Art of the Deal“ ja „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“. Eesti 200 delegatsiooni sõnul sooviksid nemad uustulijatena eelkõige Isamaa ministrite kohti, kuna varasem praktika näitab, et nendega saab hakkama igaüks.

Päeva lõpuks hakkas töökas meeleolu vaibuma ja terav silm tuvastas ruumis juba 30 reformierakondlast, kes sotside ja Eesti 200 esindajatel portfelle käest rebisid ja omavahel ringi loopisid. „Tahad portfelli, no tule siis võta!“ hüüdsid nad Lauridele, kellel oli õhtuks juba toss väljas. Otsuseid muidugi ei tehtud ja homme jälle!


Kranaadi vanasõna: Martin ei Kuku Mardist kaugele.