Näiteks kui arst tahab öelda, et patsient on paks, ütleb ta romantiliselt, et patsient on adipoosne. Isegi mitte ülekaaluline. Adipoosne.

Kui aga patsient ei tee koostööd, siis kurdab arst, et ta pole kooperaabelne.

Siililegi selge, et meditsiinis on võõrapäraseid termineid nii, et mustab – selleks me ju õpimegi kümme aastat, et teaksime, mis on alleel-spetsiifilised peptiidmotiivid, koagulaaspositiivsed stafülokokid või stressinkontinents. Ning oskaksime kiiresti mitu korda järjest korrata sõna gastroösofagoduodenoskoopia. Või oli see nüüd ösogastrofagoduodenoskoopia? Jah, see viimane.