Suurpangad murdusid väiksemate surve all

Väiksemate Eesti pankade survel maksavad ka suurpangad tähtajalistele hoiustele intressi ligi kolm protsenti aastas. Seni püsisid nad kuss ja pakkusid klientidele nullilähedast intressi.

Intressitõusuga eelmisel kevadel alustanud Bigbanki juht Jonna Pechter kuulutas talve hakul, et iga pank peaks klientidele tähtajalistelt hoiustelt pakkuma Euriboriga sarnast tootlust. „Eesti inimesed on juba aastaid kestnud ebaõiglast praktikat vaikselt talunud. Minu meelest on see põhimõtteline asi – kui raha laenamisel on olemas nii-öelda hulgihind, siis vähemalt sinna lähedale peaks olema ka kliendile tehtav pakkumine,“ rõhutab Pechter.

Tema sõnul on suur pilt muutunud oluliselt õiglasemaks. „Nüüd on pall inimeste käes. Neil, keda need kolm protsenti ei motiveeri, tasub meeles pidada, et jätate ise vabatahtlikult kogu oma võimaliku tulu pangale,“ ütleb Pechter.

Eesti Panga statistika näitab, et kodumajapidamiste pangakontodel seisis veebruari lõpu seisuga üle 11 miljardi euro. Neist 9,4 miljardit olid nõudmiseni hoiused. Kolm protsenti sellest summast on „kõigest“ 280 miljonit eurot.

Ühtlasi selgub, et tähtajaliste hoiuste osakaal rahva hoiuste seas on hakanud kasvama. Kui veel mullu moodustasid nad 12,9 protsenti hoiustest, siis nüüd juba 16,7 protsenti.