Eestist lahkunud põgenikud hoiavad kinni üle saja koolikoha

Seaduseaugu tõttu ei saa koolid nimekirjast välja arvata Ukraina sõjapõgenike lapsi, kes on kolinud mujale elama või tagasi koju.

Eesti omavalitsused leidsid sõja tõttu Eestisse saabunud sõjapõgenikele kiiresti koolikohad. Tihti tuleb aga ette, et ukrainlased lahkuvad riigist nii, et nad ei anna sellest koolile teada.

See on probleem. Seaduses on nimelt täpselt kirjas, millisel juhul saab põhiharidust omandavat õpilast koolist välja arvata. Nende hulka ei kuulu olukord, kus laps ei käi koolis või ei ela isegi Eestis.

Haridusministeeriumi andmetel ei käi 31 omavalitsuses tegelikult koolides kokku 129 last. Nende puhul on arvesse võetud vaid munitsipaalkoole, mitte aga riigi- ega erakoole.

Kõige enam Ukrainast saabunud ja õppes mitte osalevaid lapsi on Tallinnas – 37. Järgnevad Paide ja Võru üheksa, Kehtna ja Rakvere vald seitsme, Viimsi ja Kohila vald viie õpilasega.

Haridusministeerium kavatseb augu ära lappida, ent see eeldab seadusemuudatust. Too omakorda vajab riigikogu kokku tulemist.