Põhikooli lõpetaja ema: vajame lapsega mõlemad psühholoogi abi. Miks pole hariduse eesmärk, et lapsed oleks õnnelikud?

„Ta oli mul nii tore ja positiivne laps. Kui saadad lapse kooli ja seal murtakse ta maha, siis midagi peab koolisüsteemis muutma! Eelkõige suhtumist lastesse,“ mõtiskleb üheksandat klassi lõpetava tüdruku ema.

Loe ka selle nädala Eesti Ekspressist lugu „Gümnaasiumikatsed: lapsed oksendavad, nutavad ja lõiguvad end, püüdes karmis konkurentsis ellu jääda“

„Miks nad selle ülemineku põhikoolist gümnaasiumisse nii keeruliseks teevad? Kas neil ametnikel pole lapsi? Ilma nende katseteta poleks meie lapsed lollimad, kuid nad oleksid tervemad!“ küsib naine, kes sai keset tööpäeva, pärast järjekordseid gümnaasiumikatseid, tütrelt kõne: „Ma tapan end ära!“ Ema jooksis tualetti, et helistada kohe oma psühholoogile – mida peale sellist avaldust edasi teha?