Nädala anekdoot

Blondiin ostab manuaalkäigukastiga auto, kuigi ei oska sellega sõita.

Sõbrad uurivad, miks ta nii tegi.

„Ma hoian raha kokku. Pidi ju automaks tulema, mitte manuaalimaks!“

Pärast esimest istungit kutsus murelik Signe Riisalo riigikogu kohvikusse vanade olijate esindajad. Riisalo sõnul on vaja sotsiaalprogrammi, et kõik tunneks ennast nagu kodus, kust nad saab nelja aasta pärast välja visata.

Lisaks tellis Riisalo kohe esimesel päeval kõigile uutele parlamendiliikmetele kollased vestikesed, et abivajajaid oleks kaugelt näha. Nimelt eksivad esimest korda riigikogusse sattunud saadikud pidevalt koridorides ära, ei leia sööklat üles ja teadagi on näljaste inimestega raske koostööd teha.

„Inglise keeles on termin „hangry“ ehk tühja kõhu pärast pahane. Võib ka eestindades öelda „viha-näljane“. Märkasin oma sotsiaaltöö tausta tõttu, et nii mõnigi äsja majja tulnud rahvasaadik on kärsitu ja turtsuv. Seetõttu kannan alati kaasas kaarti, mis viib sööklani, ning hädaolukordadeks on kotis ka müslibatoonid,“ ütleb Riisalo. „Batoonikesed on päästnud nii mõnegi EKRE värske liikme näljast, kuid mitmed sotsiaaldemokraadid keelduvad neid vastu võtmast, kuna need pole mahetoodang.“

Kõigile fraktsioonidele sai saadetud välja memo, kus paluti uute liikmete integreerimisel vanade kalade abi. „Kui märkad vestikeses eksinud pilguga Riigikogu liiget, püüa ta õigesse kohta juhatada või abi pakkuda,“ seisab kirjakeses.

Eesti 200 esindaja Hendrik Terras aga kurdab, et vestisüsteem ei tööta. Tal on tunne, et teised erakonnad kiusavad Eesti 200 värskeid parlamendisaadikuid. „Oleme kõik tublilt Riisalolt saadud vestikesed selga pannud, kuid sellest pole kasu. EKRE tüübid saadavad meid valedesse kohtadesse. Igor Taro on endiselt hoovimaja peal kadunud ja me ei oska talle sinna järgi ka minna. Loodame ta järgmiseks istungiks ikka üles leida ja saali tuua,“ nendib Terras.

Koosolekul nentis Keskerakonna fraktsioonist Enn Eesmaa, et Tallinna linnasüsteemist tulnud liikmete esimene väljakutse oli selgitada, et nad on nüüd opositsioonis, ja rääkida lahti, kuidas nuppe vajutada ning mis hetkel. Eriti suurt segadust valmistab infotunni formaat, kuna nad pole seni harjunud, et koalitsioon peab opositsioonile aru andma.

Kõige kurioossema juhtumina suutis sotsiaaldemokraat Tiit Maran end juba WCsse kinni lukustada. Mõned aastad tagasi sama probleemi otsa sattunud Marko Mihkelson kõndis õnneks mõne aja pärast uksele koputavast noorest rahvasaadikust mööda ning kutsus politsei ja relakaga abimehe. Maran veetis peldikus kokku kaks tundi ja lõi sellega Mihkelsoni pea tunnise rekordi kahekordselt üle. See oli tema esimene töövõit.


Kranaadi vanasõna: Kellel ei vea kaardimängus, veab raudselt krüptos.