24.04.2023, 16:01
FOTOD | Ekspress Ukrainas: Kaja Kallas saabus kauaoodatud visiidile ja kohtus president Zelenskõiga
Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina pinnal on peaminister Kaja Kallas esimest korda Ukrainas. Visiit algas Žõtomõri oblastis, kus toimus ka kohtumine Ukraina presidendiga.
Sõnumid, mille Eesti Ukrainasse viib, on Kallase sõnul samad, mida on rõhutatud kogu viimase aasta: Venemaa tuleb agressioonikuritegude eest vastutusele võtta, Ukrainat tuleb aidata liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga ning Ukraina sõjaline abistamine ei tohi peatuda. Kallas lisas, et ühelt poolt aitab Eesti ukrainlastel valmistuda ELi ja NATOga liitumiseks, teiselt poolt aga oodatakse ukrainlastelt täpset tingimuste täitmist.
„On oluline, et nad võtaksid väga tõsiselt neid seitset punkti, mis neile (Euroopa Liiduga liitumise eelduseks – EE) on antud. Neile ei tehta allahindlust,“ märkis Kallas Ukrainas Eesti ajakirjanikele.
Lisaks soovib Eesti, et ukrainlased jagaksid Eesti kaitseväega kogemusi, mille nad on saanud lahinguväljalt.
Võrreldes aastataguse ajaga on suurema tähtsuse omandanud Ukraina NATOga liitumise perspektiiv. Nii Ukraina kui ka NATO on liitlassuhete loomise soovi selgelt näidanud, seni on aga lahtine, millistel tingimustel Ukraina liikmestaatust taotlema minna saaks. 31 riiki on ühel meelel selles, et sõjas olevat riiki alliansi liikmeks võtta ei saa. Lahkarvamus on aga selles, kas sõjas olevale riigile võiks anda nn liitumise teekaardi. Veel enam: mis need sammud Ukraina jaoks oleks.
Eesti kavatseb eeloleval suvel Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel olla üks neist riikidest, kes veaks eest vestlust, kuidas luua Ukrainale alliansiga liitumise teekaart. Selleks soovib Eesti eeloleva visiidi käigus Ukrainalt teada saada, milliseid signaale-sõnumeid on nad seni partneritelt saanud.
Kallas: ärge tähtsustage kevadist pealetungi üle
Peaministri sõnul peavad Ukraina liitlased aitama ukrainlastel võita mis tahes lahinguid, toetada tuleb ka eesootavat suurt vastupealetungi. Samal ajal ei tohiks aga Kallase sõnul kaotada silmist olulisemat eesmärki: võita tuleb sõda. Kallas sõnas, et vale oleks vaadata kevadist pealetungi kui osa võrrandist, kus ühel pool on õnnestumine või ebaõnnestumine ning teisel pool konfliktile mingisuguse joone allatõmbamine.
„See ei ole õige põhimõte. Kui Venemaa ei ole tagasi löödud ega vastutusele võetud, läheb kõik rahu või vaherahu järel uuesti edasi. Tahame selle tsükli peatada,“ sõnas Kallas.
Visiidil osalev välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sõnas, et sõja tulemust ei otsustata ainult lahinguväljal, vaid see sõltub ka strateegilisel tasandil toimuvast.
„Väga tähtis on ukrainlastele anda lootust, et tee Euroopa Liitu on neile lahti, et tee NATOsse on neile lahti, nende majandusel on mingisugune perspektiiv ning rahvusvaheline üldsus ei ole neid unustanud,“ lausus Vseviov Žõtomõris Eesti ajakirjanikele. „Me ei väsi.“
„Näitame, et Ukraina ülesehitamisega on võimalik alustada ka siis, kui sõda veel käib. Kui väike Eesti saab hakkama, saavad ka teised.“
Et Eesti ja Ukraina riigijuhtide kohtumine toimub just Žõtomõris, sündis ühise arutelu järel ukrainlaste ettepanekul. Nimelt on Ukraina parlamendi Eesti sõprusrühma esindaja sealt piirkonnast pärit. Ka on Eesti võtnud lisaks sadade miljonite eurode eest relvaabi andmisele kohustuse aidata sõjas purustusi saanud Žõtomõri piirkonda üles ehitada.
Eesti ehitab oblastis asuvasse Ovrutši linna lasteaia ning taastab Malõni linna silla.
Lasteaed valmib nii Ukraina kui ka Euroopa Liidu nõuete järgi ning see ei ole ajutiselt sõja ajaks püstitatud hoone, vaid püsiv rajatis. „Näitame, et ülesehitamisega on võimalik alustada ka siis, kui sõda veel käib,“ märkis Vseviov. „Kui väike Eesti saab hakkama, saavad ka teised.“
Eesti ja Tallinna linn on oblastile annetanud liinibusse ning aidanud ka muudmoodi.
Ukrainlased on Kallast visiidile kutsunud mitmeid kordi, kuid varem on Kallase sõnul minekut takistanud valimiskampaania ning äsjase valitsusliidu moodustamine. Korra on plaanitud visiit tulnud ka tühistada.
