Pekka Erelt: Küüditajatele pole õigustust. Nad olid parteiaktivistid, keda tehtu ei häirinud

Ei Juhan Smuul ega Debora Vaarandi osalenud Kõuel küüditamisel lihtsalt varade üleskirjutajatena, kes justkui ei teadnud, mida nad teevad, või kes täitsid käske vastu tahtmist. Nad olid parteiaktivistid, keda tehtu ei häirinud.

1949. aasta märtsiküüditamine oli jõhker inimsusevastane kuritegu. On väga valus lugeda, kuidas Kirjanike Liidus otsitakse kõikvõimalikke põhjendusi Juhan Smuuli tegude õigustamiseks. Samas pole eesmärk kirjanik Smuuli tühistamine, vaid täpsustatud ajalooline ja juriidiline hinnang küüditamises osalenutele. Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi hilisem looming ei lunasta noorusaja patte.

Ma ei saa nõustuda asjatundmatute ja suisa absurdsete väidetega, mis on levinud kirjanike seas puhkenud diskussioonis. Et Smuuli ja Vaarandi puhul oli tegu „lihtsalt küüditamisel juures olnutega, mis ei saa iseenesest olla inimsusevastane kuritegu“. Et nad kui „parteisse kuulunud aeti sellele aktsioonile käsukorras“. Et Smuul ja Vaarandi polnud „mitte represseerijad, vaid ise repressioonide ohvrid“.