Lõhe tippjuristide seas: Kas kohtule valetav prokurör sooritab kuriteo või mitte?

Heili Sepp hoiatas, et prokurör võib kohtus valetades panna toime kuriteo. Dilaila Nahkur-Tammiksaar lükkas selle väite jõuliselt ümber.

Eesti tippjuristide seas on tekkinud prokuröride tegevuse hindamisel ebatavaline lõhe. Küsimus on selles, kuidas tuleks suhtuda kohtus valetavasse prokuröri.

Esimesena pani märgi maha tänane riigikohtunik Heili Sepp. Ta kirjutas 2021. aastal Tallinna ringkonnakohtunikuna tehtud määruses, et „peab põhimõtteliselt võimalikuks, et eeluurimiskohtunikule taotluses teadvalt valeandmeid esitava prokuröri tegevus võib vastata KarS § 280 lg 2 tunnustele“.

See oli kõva sõna. Karistusseadustiku § 280 ehk valeandmete esitamise eest saab süüdlast karistada kas rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistusega.

Sepa seisukoht valetavatele prokuröridele laieneda võivast kriminaalvastutusest püsis kaks aastat. Käesoleva aasta 9. märtsil valmis riigiprokuratuuris ametlik dokument, kus on mustvalgelt kirjas: „Prokuröri poolt kohtule valeandmete esitamine või kohtuistungil valetamine ei ole Eesti vabariigi seadusandluse kohaselt kuriteona karistatav.“

Jõulise postulaadi allkirjastas juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar. Ta on riigiprokuratuuri järelevalveosakonna juht ja kannab hoolt selle eest, et kõik riiklikud süüdistajad käituksid eranditult õiguskuulekalt.