Nüüd, 70 aastat hiljem oli Charles III kroonimise ajal rahvas taas tänaval. Ja küllap on inimestel sama raske kui toona selgitada, miks nende jaoks on kroonimistseremoonia vaatamine nii oluline. On selle reaalajas jälgimine lihtsalt võimalus olla pealtvaataja ajaloosündmusele, mis jääb kogu eluks meelde? On’s kuningapere tegemiste jälgimine („Miks ikkagi Meghan kohale ei tulnud? Miks Harry nii ruttu ära sõitis? Kas William seisab Harry kõrval?“) samaväärne televisiooni tõsielusarjade vaatamise või, nagu üks terapeut hiljuti väljendus, igaühe enda pere düsfunktsionaalsete mustrite analüüsimisega?