SÕJAPÄEVIK (451. päev) | Bahmuti alistaja võib Kremli isakesi sõimata, lihtvenelane saab sama eest karistada

Kiiev saab Läänest üha ägedamaid relvi. Ukraina president lendas saladuskatte all Jaapanisse.

Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale.

Wagneri „eraarmee“ peremees Jevgeni Prigožin sõimas paar nädalat tagasi Venemaa kaitseministrit Sergei Šoigut ja Ukrainas sõdivate vägede juhti Valeri Gerassimovi. „Šoigu, Gerassimov, litsid, kus on laskemoon?“ räuskas kurjategijana karistatud sõjaärimees salvestises, mis levis sotsiaalmeedias üle Venemaa.

Prigožiniga ei juhtunud seejärel mitte midagi, kuigi Venemaal on kaitsejõudude halvustamine ja pilkamine karistatav.

Või juhtus natuke, sest ärimees ei viinud ellu lubadust viia oma väed Bahmutist minema. Sõim isegi aitas teda: Wagneri palgasõduritest ja vangidest koosnevad üksused said riigilt tuge juurde ning täna keskpäeval kuulutas Prigožin ajaloolisest võidust: Bahmut langes mitu kuud kestnud lahingute järel lõpuks Venemaa kätte.

VIDEO: Selline suurtükituli käib Bahmuti kunagises elurajoonis.

Küll aga ei läinud nii hästi maasturiga Jeep Grand Cherokee sõitnud 51 aasta vanusel Alekseil, kelle politsei pidas kinni Moskva loodeosas. Mehega oli kõik korras, masinaga tehniliselt samuti. Kuid võmme häiris kiri auto tagaklaasil. Sinna oli valgete tähtedega kirjutatud Prigožini tsitaat: „Šoigu, Gerassimov, litsid, kus on laskemoon?“

Kui Prigožinist sai Bahmuti vallutamisega Venemaal kangelane, siis Aleksei kohta raporteeris Telegrami-kanal Baza, et teda ootab kaitseväe mahategemise eest kuni 50 000 rubla (ehk 600 euro) suurune karistus. Kohtuistung trahvi üle toimub esmaspäeval.

Kriitika jätkub, sest venelaste veri voolab ojadena

Ja Prigožin? Tema jätkas vanal viisil. Eile kritiseeris ta Venemaa 4. motoriseeritud laskurbrigaadi Bahmutist kuus kilomeetrit lääne pool asuvate kaitseliinide mahajätmise eest. Täna kiitis Prigožin Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning kostitas kriitikaga taas Šoigut ja Gerassimovi.

Kuid kas Bahmut on täielikult venelaste käes?

Kiievi väitel mitte. Ukraina asekaitseminister Anna Maljar lükkas Prigožini jutu ümber ja väitis, et mõnedes linna piirkondades jätkuvad lahingud.

Aga kui Bahmut ei langenudki täielikult venelaste kätte, siis ilmselt juhtub see lähiajal. Kreml vajab hädasti mingitki võitu, et hoida oma vägede tuju üleval ja esitleda oma rahvale edu saavutamist.

See oli ka põhjus, miks venelased saatsid viimastel päevadel Bahmuti kõik saadaval olevad reservid. Voolaku verd kui palju tahes, Venemaa peab selle linna vallutama!

Väidetavalt on Bahmuti surmaväljadel kaotanud elu või langenud haavatutena rivist välja 100 000 Venemaa sõdalast.

Linna ümbruses on edu saatnud hoopis ukrainlasi. Egas Prigožin niisama Venemaa kaitseväge sõimanud. Sellega hajus ju Moskva võimalus Bahmuti kaitsjad ümber piirata.

Wagneri võitlejatele lubas Prigožin aga puhkust: 25. maist ehk järgmise nädala neljapäevast saavad tema sõdalased sõita tagalalaagritesse end kosutama.

Samal ajal jätkab Ukraina riigipea maailmaturneed

Volodõmõr Zelenskõi istus peaaegu aasta otsa Kiievis ja võttis seal vastu väliskülalisi, nüüd aga reisib hoogsalt ringi ja palub abi.

Alles eelmisel nädalavahetusel käis ta Lääne-Euroopas. Roomas lubas Itaalia peaminister Giorgia Meloni Kiievile relvi anda. Seejärel lendas Ukraina president hävituslennukite saatel Berliini, kus Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas 2,7 miljardi euro suurusest abipaketist, mille sekka kuuluvad tankid, õhukaitsesüsteemid, jalaväe soomusmasinad ja jälgimisdroonid. Pariisis lubas Prantsusmaa president Emmanuel Macron Ukrainale kergtanke, õhukaitset ja muid relvi.

Ja lõpuks viis helikopter Zelenskõi Chequersi, kus Briti peaminister Rishi Sunak kinnitas, et Ukraina saab Storm Shadow’ pikamaarakette, aga ka õhukaitserelvi ja kuni 200kilomeetrise lennuulatusega ründedroone.

Briti raketid ongi juba Ida-Ukrainas vallutajate seas hävitustööd teinud.

Ukraina presidendi reisid aga jätkuvad. Reedel osales Zelenskõi Punase mere ääres asuvas Jiddah’s Araabia Liiga kohtumisel. Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman teatas seal, et on valmis aitama kõnelusi Moskva ja Kiievi vahel.

Seejärel hakkasid liikuma jutud, et Zelenskõi sõidab Suure Seitsmiku tippkohtumisele, mis toimub seekord Hiroshimas ja kus on fookuses just Ukraina saatus. Muu hulgas on arutusel, kas anda Kiievile seal kaua igatsetud hävituslennukeid F-16.

Nii olulisel kohtumisel pidi Zelenskõi isiklikult osalema. Seda enam, et külalistena olid sinna kutsutud ka India ja Brasiilia riigijuhid, kes on seni hoidunud poolt valimast ja ajanud Venemaaga äri edasi – eriti just India.

Ilmselt turvakaalutlustel lükkas Kiiev presidendi Jaapanisse sõitmise infot korduvalt ümber (ta osaleb digitaalselt!), kuid täna oli Ukraina liider Hiroshimas kohal.

Punane joon hajus

G7 juhid tegidki avalduse, milles mõistsid hukka Venemaa sõja ning lubasid jätkata Ukrainale sõjalise, rahalise ja humanitaarabi andmist.

Ja USA president Joe Biden kinnitas juba reedel, et Ukraina võib saada neljanda põlvkonna hävituslennukeid F-16. CNNi teatel surus nende andmist ja Ukraina pilootide väljaõpet eriti kõvasti brittide valitsusjuht Rishi Sunak.

Hollandi peaminister Mark Rutte teatas, et Ukraina lendurite väljaõppe küsimus otsustatakse juba lähiajal. See hakkab toimuma Euroopa riikides. Holland on üks neist riikidest, kes on teatanud valmisolekust tarnida Ukrainale F-16 hävitajaid.

Aasta tagasi oli sõjalennukite Ukrainale andmine nn punane joon, mille ületamine oleks viinud peaaegu tuumasõja puhkemiseni Venemaa ja NATO riikide vahel. Moskva ei talunud isegi seda mõtet, et Kiiev saab lääneriikidest nõukaaegseid sõjalennukeid.

Nüüd aga peab Kreml tunnistama, et Lääs lubab abistada Ukrainat üha võimsamate relvadega.

Ja Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen kuulutas, et Euroopa Liit jätkab Ukraina abistamist majandusrindel. Brüssel kavatseb panna 11. piirangute paketti üle 90 ettevõtte üle maailma, mille kohta on tõendeid Venemaa-vastastest sanktsioonidest kõrvalehoidmise kohta.

Kuid samas mõistavad majandustegelased, et sanktsioonid võivad mõjuda Läänele iseenda haavamisena, sest Venemaa on pungil maavaradest, mida Lääs vajab.

Ja loomulikult Moskva ei maga. Venemaal toodetakse moodsaid relvi sanktsioonidest hoolimata edasi. Ukraina luure teatas, et Venemaa suudab toota 67 ründeraketti kuus, sealhulgas vähemalt kaks hüperhelikiirusel lendavat ballistilist raketti Kinžal. Moskva pidas neid võitmatuteks. Läänest saadud õhutõrjerelvadega suudeti esimesed neist aga alla lasta. Hirm Kinžalide ees on nüüd kordades väiksem, kuid kahjuks ei suudeta neist kõiki hävitada. Aga Ukraina lootused on suuremad kui eales varem.