Visake pikutama: Misha Panfilovi uus ansambel kosutab pingeidmaandava keldridžässiga

Siim Nestor arvustab Misha Panfilovi kokku pandud uue koosluse esimest albumit.

Misha Panfilov. Multiinstrumentalist, produtsent, helilooja. Ja kui jahmatavalt produktiivne. Alates aastast 2015, kui Panfilov muusika väljalaskmisega alustas, on ta kuulajate ette paisanud 59 nimetust plaaditooteid – albumeid, EPsid, 7tolliseid singleid. Ma võisin kokkulugemisel või arvutamisel mõne ühikuga kuskil eksida, aga see on siiski umbes 6,94 plaadikest aastas. Jah. 6,94 plaadikest aastas. Kusjuures mees ise väidab, et ta pole mingi workaholic.
Trupiga nime all Penza Penza on ta tootnud äkilist, käredat, särtsu täis funk-rock’i. Klahvpillimängijast sõbra Volodja Brodskyga alustatud Centre El Muusa liigub vabades vormides – eksperimentaalses, abstraktses mullitamises, kraut’is ja kosmiche’is. Orkestris Estrada Orchestra toodab ta hoogsat jazz-funk’i. Plaatidel, kus märgitud autoriks Misha Panfilov või Misha Panfilov Sound Combo, lennutab ja liigutab ta meid idüllilistel helimaalingutel; ambient’is ja library music’us, kantris ja folgis, exotica’s ja surfis, psühhedeelias ja päikseloojangu džässis.

Ja Panfilovi fännidele ja kollektsionääridele meeldivad need kõik. Jah, kõik need projektid ja plaadid on mingil viisil retrod. Jah, need projektid ja plaadid ei ole žanreid pidi hermeetiliselt suletud – psühhedeelset krauti võib leida ka jazz-funk-projektide plaatidel ja vastupidi ja teistpidi ja justkui hõljuks kõige kohal ema džäss. Aga lõpuks ühendab kogu seda laialdast loomingulist massi ikkagi Misha Panfilovi käekiri ja hoiak. Panfilov on üks neist lihast ja luust olenditest, üks neist muusikutest, kes ütleb, et kogu muusika on üks. Ja kõik on armastatav.