24.05.2023, 00:00
Must mai: kuu aja jooksul on surnud enesetapu tõttu vähemalt kaks inimest
Ekspressile on teada, et maikuu jooksul on kaks täiesti eri seltskondadest ja vanusegruppidest inimest surnud enesetapu tõttu. Olgem palun üksteise suhtes hoolivad ja tähelepanelikud.
MÄRKA, HOOLI, UURI: Kas su lähedastega on kõik korras või nad vajaksid abi?
FOTO: | Shutterstock
Just mais teevad noored kõige rohkem ka enesetapukatseid, näitab kurb statistika. Spetsialistid on Eesti Ekspressi loos kirjeldanud, et seda võib mõjutada pingeline kooliaasta lõpp ja ka kaunis kevad ise – kui oled selle keskel parajasti väga üksik.
Ilmselge, et vaimsest tervisest räägitakse ikka veel liiga vähe. Tegutsetakse veel vähem. Nii tööl, koolis, kodus kui sõprade ringis. Abi ja lahendus on aga alati olemas.
Küsi julgelt
Suitsidoloog Merike Sisask on Eesti Ekspressis kirjutanud, et üks suurimaid müüte, mis abi otsimist ja pakkumist takistab, on see, et suitsiidimõtete kohta ei tohi küsida, sest see võib suitsiidiprotsessi käivitada.
„Tegelikult selle küsimuse esitamine kedagi suitsidaalseks ei muuda. Kui inimesel ei ole suitsiidimõtteid, siis küsimus neid temasse ka ei istuta. Kui aga inimesel tõesti need on, siis siiras huvi ning valmidus avatult kuulata ja mõista võib hingehädas inimesele olla päästerõngaks. Oluline on mitte hukka mõista, hinnanguid anda ega nõuannetega üle koormata!“
Kes on suurimas ohus?
Thomas Joiner väidab oma teoorias, et nende kolme tingimuse üheaegsel esinemisel on inimesel oht suitsiidini jõuda suurem:
1. (Ühte)kuuluvustunde puudumine. Inimesel kas puuduvad elus tähenduslikud suhted ja seosed teiste inimestega või on seni usaldusväärne suhe muutunud pingeliseks või katkenud.
2. Subjektiivselt tajutud koormaks olemise tunne. Inimene tunneb, et ta on maailmale koormaks või justkui maailmale võlgu ja ta ei suuda anda tähenduslikku omapoolset panust.
3. Omandatud võime suitsiid toime panna. Selle all peetakse silmas elu jooksul saadud kogemusi, mille käigus inimene on valu ja hirmuga harjunud, tuimaks muutunud. Tal on olnud korduvaid kokkupuuteid raskete, valulike ja ohtlike olukordadega (näiteks vägivald või väärkohtlemine).
Märka ka kolleege
Peaasi.ee korraldatud emotsionaalse enesetunde küsitlusest selgus, et 46 protsenti organisatsioonide töötajatest on kogenud hiljuti vaimset kurnatust, 38 protsendil esineb uneraskusi, 35 protsendil depressiooni ja 34 protsendil ärevuse tunnuseid.
Uuringud näitavad, et kui vaimse tervisega töökohal eesmärgipäraselt tegeleda, võib iga sellesse investeeritud euro tuua tagasi kuni üheksa eurot. Kasvada võib töö produktiivsus, kahaneda haiguspäevade arv ja ka varakult pensionile minejate hulk. Rääkimata paremast tööõhkkonnast ja kaadrivoolavuse vähenemisest.
Peaasi.ee organisatsioonide vaimse tervise arenguprogrammi juhi Signe Sillasoo sõnul peaks igal organisatsioonil olema vaimse tervise toetamise tegevuskava. Peaasi.ee on loonud selleks organisatsioonidele tasuta tööriista peaasi.ee/vaimse-tervise-tegevuskava
