Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa aus sissevaade eestivenelase hinge: Miks Venemaa ründab ja miks Venemaa kodanik ei protesti?

Mentaalne kokteil „imperialismist“ ja „kodaniku enda käsitlemisest objektina“ annab vastuseid, miks teisi riike rünnatakse ja oma enda riigis ei mässata, isegi siis, kui praegune kord ei meeldi, kirjutab Viktoria Ladõnskaja-Kubits oma sissevaates eestivenelase hinge.

Ühest küljest „imperialism“ ehk siis „riigina suur mõtteviis“ ja teisest küljest „kõigest oma riigi objekt“ ehk siis „väga väike inimene“, kellest ei sõltu suurt midagi. Selline mentaalne segu annabki tulemuse, kus riigina nähakse end kui suurt, aga riigi sees inimesena kui väikest. Ja tegelikult see esimene osa – suur – on nagu magus pill, mis leevendab viimast – väikest.

Kägistada impeerium enda sees

Peas keerlevate küsimustele, kust see kõik on tulnud, miks Venemaa rünnak Ukrainale oli üldse võimalik, kus on selle juur, vastus on süvendatud mõtteviisis, mida paljud venelased lapsepõlvest mäletavad: „…Et vene keel on maailma levinuim, et vene kultuur on hiiglaslikum kui teised… et vene ajalugu on uhkust täis… et teised rahvad on alati väiksemad ja alati hüüdnimedega… Ja et sul on alati kaasa antud eelis – sa oled osa sellest suurest maailmast…“

**

Loe ka Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa täispikka lugu „Pomm istutati sinu sisse. Ja pandi distantsilt plahvatama“.