Kas Eesti algatus suudab leevendada Euroopa relvaturu kaost Ukraina rindel?
(14)Euroopa on paljas. Või õigemini – relvitu. Veel täpsemini öeldes: moonatu. Ukraina sõda on pannud Euroopa Liitu ja NATO liikmesriike vaatama otsa valusale küsimusele. Kas ikka oleme valmis end kaitsma sellise agressiooni vastu, mida Venemaa näitab Ukrainas? Vastus tekitab paljudes häbi. Arutame Ekspressi podcast'is.
Delfi Meedia uuriva toimetuse ajakirjanik Oliver Kund vestles oma hiljutise loo tarbeks ühe Ukraina sõduriga. Ukrainlase käest on poolteist aastat kestnud sõja jooksul läbi käinud 30 eri tootja moona, millel kirjade järgi sama kaliiber, kuid millest märkimisväärne osa sama kaliibriga relva ei sobi.
Näiteks selleks, et lasta soomlastelt saadud 120 mm miini Itaalia miiniheitjast, tuli sõduril võtta kätte ketaslõikur ning lihvida 13 kg kaaluva miini stabilisaatorlabasid. See on ülimalt ohtlik olukord, kuid ukrainlastel pole valikut: tuleb sõdida sellega, mis nendeni jõuab, ja kohaneda.
Seesama episood näitab aga teravalt Euroopa relvatööstuse suurt probleemi. Rahuajal arendatud tööstus on killustunud, toodab vähe ja väga spetsiifiliste tellimuste järgi. Veelgi pakilisem probleem on seotud varudega.
„Kesk- ja Lääne-Euroopa riigid loobusid suuri laskemoonavarusid hoidmast, arvates, et suurt sõda sellisel kujul enam ei tule. Iga uus tehas pidi tootma moona väikeses koguses ainult tellimuse peale. Laost midagi osta ei saa. Ühiku hind läks väga kõrgeks ning iga tehas hakkas otsima oma nišši. Aastate jooksul killustatus süvenes,“ räägib Kund saates. Sõja puhkemise järel pole olukord märkimisväärselt muutunud.
Selle kõige tagajärgi kogevadki ukrainlased praegu oma 1000kilomeetrisel rindejoonel.
Ühel tänavusel veebruari nädalavahetusel istus aga kamp Eesti kaitseministeeriumi ametnikke koos ja vaagis, kuidas olukorda lahendada. Sündis miljoni mürsu algatus.
Pikemat kirjeldust Euroopa relvaturu omapäradest, kitsaskohtadest ja Eesti algatusest ning NATO tippkohtumise ootustest kuula taskuhäälingust. Saatejuht on Greete Lehepuu.
Kuidas see kõik NATO tippkohtumisel kajab?
NATO liitlastel on paberite järgi kohustus hoida teatud kogust strateegilist moonavaru, kuid sellele kohustusele on vilistatud. „Halva mängu juures tehti head nägu,“ võtab Kund kokku olukorra, mida eurooplased on nüüd suure häbitundega pidanud tunnistama. Seni on Ukraina sõja kontekstis eurooplasi halvast mängust päästnud ameeriklased.
„Nad ei jaksa meid, suhteliselt jõukat Euroopa Liitu, enam ammu sellest päästa ja nad on seda ka korduvalt mõista andnud,“ märgib Eesti Päevalehe poliitikatoimetaja Herman Kelomees, kes kajastab peagi Vilniuses NATO tippkohtumist.
„Teatava pinge allikas see teema NATO tippkohtumisel on, kuigi mitte nii suur kui Ukraina liikmesuse küsimus (vaidluskoht, kus pole kokkulepet siiamaani). On aga väga keeruline riikidega, kelle kaitsekulutused on 1,4% juures, ning küpsemates riikides on ka eelarved väga pika aja jooksul paika loksunud. Lisaks on nende sisemajanduse kogutoodang nii suure mahuga, et NATO kahe protsendi nõude täitmine on neile päris raske,“ lisab Kelomees.
