Harju Maakohtu kohtunik Meelis Eerik tuletas kohe alguses meelde, et pankrotimenetluse ainus mõte on raha tagasi saada.

„Mõtet on tegeleda asjadega, mis väärivad seda ehk mis on pankrotimenetluse põhjus – kas see oli tavaline majandusrisk? Seda ikka juhtub. Või on midagi hullemat, näiteks raske juhtimisviga, kuritegu? Kui on kuritegu, peab pankrotihaldur materjalid kokku koguma ja politseile esitama,“ selgitas Eerik.

Veebi teel osales üldkoosolekul ka võlgnik ise ehk CoinLoani juht Aleksandr Faliushin, kes viibis enda sõnul Sankt Peterburgis. Mees rääkis, et lahkus 1,5 aastat tagasi Eestist isiklikel põhjustel ning siia ta enam naasta ei saa, sest elamisluba lõppes möödunud kuul.

„See on tähtis, et olete meiega,“ sõnas kohtunik.

Faliushinil on teadaolevalt ligi 93 963 eurot ja 292 Inglise naela. Võlgu on aga 204 miljonit, tema krüptovarade hinnanguline väärtus on 108 miljonit.

Faliushin vandus kohtu ees, et pankrotihaldurile esitatud andmed vara kohta on õiged. Kuna tal polnud vandeteksti võimalik digiallkirjastada, peab ta selle saatma postiga. Faliushin andis kohtule teada, et see on talle arusaadav ja ta teeb seda.

Pankrotihaldur Martin Pärn andis seejärel ülevaate võlgniku rahalisest seisust. Faliushinil on teadaolevalt ligi 93 963 eurot ja 292 Inglise naela. Pärn usub, et Bulgaaria pangakontol seisvad 9000 eurot on tema kontrolli all, kuid 80 000 euro saatus Šveitsi pangas on esialgu lahtine. Võlgu on aga Faliushinil 204 miljonit, tema krüptovarade hinnanguline väärtus on 108 miljonit.

Pärn ei välista, et CoinLoani maksejõuetuseni viis raske juhtimisviga või kuritegu.

Esimesel üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks Martin Pärn, otsustati CoinLoani saatus tulevikus (pankrot) ja moodustati seitsmeliikmeline pankrotitoimkond, kes hakkab kõikide võlausaldajate eest seisma.