EKSPRESSI PODCAST | Tartu astronoom: UFO-failide avaldamine USAs on väga hea, neist leiab üllatavat
Tundmatute lendavate nähtuste uurimine on ühtaegu nii riikliku julgeoleku kui ka teaduse rida. Seda vähemasti suurriigis nagu USA. Seetõttu jääb neid teemasid alati saatma salastatuse loor.
Mõne nädala eest kuulas Ameerika Ühendriikide kongress tunnistust mehelt, kes rääkis seni avalikkusele varjatud tundmatute õhusõidukite ja objektide uurimisest USA valitsuse tellimusel. Kõnekeeles võtab kogu temaatika kokku vast kõige paremini märksõna UFO.
Tuleb muidugi kohe mainida, et USA eksperdid eelistavad juba mõnda aega lühendit UAP (unidentified aerial phenomena). Seda lihtsal põhjusel: sõna „UFO“ on ennekõike popkultuuris saanud külge tähendussegu salapärast, vandenõudest ja maavälistest objektidest (olgugi, et uuritakse enamasti atmosfääris lendavaid objekte, mis ei pruugi sugugi olla maavälist päritolu). Kuid isegi siis, kui kasutusel on uus mõiste, on salapära foon raske kaduma.
Sotsiaalmeedias on neil nädalatel ringlemas klipid, kus endine luuretöötaja David Grusch räägib Pentagonis käivitatud projektidest, mille eesmärk oli uurida seletamatuid nähtuseid. Erilise hooga jagatakse väljalõikeid tema väitest, et USA valitsusel on olemas tundmatu päritoluga sõidukid, mida püütakse taas üles ehitada ning et sääraste sõidukite õnnetuspaikadelt on leitud ka mingit sorti „bioloogilist materjali“, mida ei saa seostada inimestega.
Kuivõrd on tegu teadusliku müstikaga, kuivõrd julgeolekuküsimusega ning mida võtavad taolistelt sensatsioonilistest kajastustest kaasa astronoomid?
Helistasime Ekspressi podcast'is selle kõige üle arutamiseks Tõravere observatooriumi tähefüüsika teadurile Tõnis Eenmäele.
Saatejuht on Greete Lehepuu.
„Mingis mõttes jahmatavad olid väited, et tunnistaja koos oma abikaasaga on näinud mingeid bioloogilisi materjale. Oli häiriv, et see jäigi täpsustamata, millega siis tegu oli. Huvitav oli aga sõnavalik: selgelt rõhutati, et see ei tähenda maavälist materjali,“ räägib Eenmäe.
„Teisest küljest polnud kuigi palju šokeerivat, sest USA-s (ja mitte ainult) on üsna agaralt tegeletud nn UFO-sündmuste uurimisega. Need on päris detailsed raportid, mis teada on. Selles valguses polnud see kuulamine midagi väga imelikku,“ arutleb astronoom.
Eenmäe leiab, et mis tahes info lisandumine on suures plaanis hea. Olgu see siis andmetena, mida saab kaasata teadustöösse. Kitsamalt vaadates võib see tuua kasu lennundusele ja pilootidele, kes on samuti läbi aegade selge selgituseta sündmusi kirjeldanud. Taolised avalikustamised saavad aidata kaasa ka stigma kadumisele. Oleks väga hea, kui lenduritel oleks võimalus erapooletutele kuulajatele oma kogemusi jagada.
