Varem on riigiettevõttes erikontroll tehtud näiteks seoses Tallinna Sadama korruptsioonikaasusega või põllumajandusministeeriumi äriühinguga, mis esitas seakatkus kärsaliste põletamise eest arveid, kuigi tegelikult põletit ei kasutanud.

Ehk siis: ministeeriumil on kahtlus, et Nordicas tehti midagi, mis äriseadustiku järgi pole lubatud. Näiteks vilistati omaniku ootustele. Või esitati valeandmeid. Või hoiti teadlikult infot kinni.

„Meil ei ole kahtlused. Meil on küsimused,“ rõhutab kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu. „Me ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks läks. Juunis oli teadmine, et kõik läheb hästi. Juuliks oli aga pilt kardinaalselt muutunud. Tahame aru saada, kus tekkis infolõtk.“

„Me ei saa aru, kuidas lumepalliefekt nii kiiresti nii suureks läks.“

Sander Salmu

Palmer seevastu rõhutab, et juhatus andis ettevõtte nõukogule igakuiselt väga põhjalikke ülevaateid. Ehk näiteks info varjamise kahtlused jäävad rootslasele arusaamatuks.

Et nõukogu oleks omaniku esindaja (loe: ministri) eest infot varjanud, ministeeriumis ei usuta. Pigem tahetakse vastust küsimusele, ega lennufirma juht Palmer pahatahtlikult nõukogule valeandmeid ei esitanud. Nõukogu puhul tahetakse aga kliimaministeeriumis Suur-Ameerika tänaval teada, ega nad äriplaani kohta olulisi küsimusi pärimata ei jätnud.

On aga üks konks. Tõenäoliselt erikontroll Jan Palmerilt midagi küsida ei saa. Ega näiteks Palmeri meilivahetusi vaadata. See viiakse läbi vaid ettevõtte majandustulemuste, nõukogu protokollide, memode ja lepingute põhjal.

„Neil ei ole mingit ülekuulamisõigust,“ nendib Salmu. Erikontrolli esialgsed tulemused peaksid selguma juba septembri lõpuks. Kliimaministeeriumis lubatakse, et nad ei pista neid sügavale sahtlipõhja, vaid esitlevad ka avalikkusele.

Eksjuhist rootslane on aga veendunud, et Nordicale tuleb vee peale jõudmiseks lihtsalt aega anda. Tema sõnul jõuab Nordica kahe-kolme aastaga olukorda, kus neil on üle kümne A320 lennuki, mis lööb kulud võrreldes tänasega märkimisväärselt alla.