Hoone turvakaamera lindistuselt on näha, et saatkonna hoonele lähenes tumedates riietes, valgetes jalanõudes ja halli seljakotiga mees. Ta võttis taskust midagi, mille viskas hoone pihta, ja kordas sama liigutust neli korda.

Mees oli Vene ajakirjanik Arkadi Babtšenko. Saatkonna maja pihta viskas ta kanamune. Peagi võttis politsei ta kinni.

MÄÄRDUNUD MAJA: Muna jäljed olid Vene saatkonna seinal näha veel järgmistel päevadelgi.

Babtšenko selgitas uurijale, et ta protestis Venemaa agressiooni vastu Ukrainas ja viskas tõesti saatkonda nelja munaga. Hoone ei saanud kahjustada.

Babtšenko kohta alustati väärteomenetlust, sest ta rikkus avalikku korda. Korrakaitseseaduse paragrahv 55 sätestab selgelt: keelatud on avalikus kasutuses olevat asja reostada, rikkuda, ümber paigutada või hävitada.

Babtšenko võttis süü omaks. Maksimaalne trahvimäär olnuks 400 eurot, teda karistati 100 euroga.

Trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Babtšenko sõnas pärast trahviotsuse saamist ETV+ antud intervjuus, et kavatseb trahvi ära maksta ega plaani oma tegu korrata. „Elan Eestis ja austan Eesti seaduseid,“ ütles ta. „Ma pole retsidivist.“

Arkadi Babtšenko sai maailmakuulsaks 29. mail 2018, kui Ukraina julgeolekuteenistus teatas, et teda tulistati oma Kiievi kodu ukse ees ja ta suri teel haiglasse. Kremli-kriitilise ajakirjaniku tapmise mõistsid hukka paljud Euroopa tipp-poliitikud.

Päev hiljem andis Babtšenko koos Ukraina julgeolekuteenistuse juhiga pressikonverentsi: tänu valeteatele atentaadi õnnestumise kohta olevat väidetavasti õnnestunud tabada Venemaa julgeolekuteenistuse töötajate värvatud palgamõrvarid.

Ekspress intervjueeris Babtšenkot tunamullu suvel.