INTERVJUU | Matti Maasikas: ärkan igal hommikul üles ja ütlen endale, et ma ei ole pommide ja kuulide all, mul on asjad hästi

Euroopa Liidul on 140 saatkonda, aga tõenäoliselt on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja „välisminister“ Josep Borelli telefonis ainult mõne suursaadiku telefoninumber. Matti Maasikas, kel on 15. septembril viimane tööpäev Euroopa Liidu suursaadikuna Ukrainas, on üks neist vähestest.

Oled aastaid rääkinud, et Euroopa Liit areneb kriisides. Kuidas on Euroopa Liit muutunud Ukraina sõja mõjul?

Kõige suurem muutus on see, et Euroopa Liit on päriselt muutunud geopoliitiliseks. Geopoliitika tähendab kõigepealt valikute tegemist, kellegi poolt olemist.

Alates 2014. aastast käisid ukrainlased ringi ja rääkisid, et me võitleme ju ka teie julgeoleku eest. Lääne- ja Lõuna-Euroopas seda päriselt nii ei võetud. Alati sisaldus vastuses ukrainlaste jutule mõte „mõlemad pooled peavad…“.

Toon ühe näite. Euroopa Liit on Ukrainale alates sõja algusest andnud abi 76 miljardit eurot. Kui eufemistliku nimetusega Euroopa Rahurahastu asutati, siis enne sõda anti sealt Ukrainale 32 miljonit eurot. Siis oli see väga suur otsus. 2021 detsembris otsustati esimene rahaeraldus pärast jube pikki vaidlusi. Pärast sõja puhkemist on Ukraina abistamine läinud sujuvalt – praeguseks on rahurahastust eraldatud 5,6 miljardit.

Kas see muutus on Euroopa Liidu jaoks jääv?

***

Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka äpp. Vaata SIIA

***