Kuus aastat tagasi avas Eesti riik enese teadmata ideaalse akna krüptoinvestorite pügamiseks. Petised üle maailma jooksid sellele tormi. Ekspressi uus artiklisari vaatab süvitsi, kuidas see Pandora laegas avanes ja mis sealt välja tuli.
Paari aastaga varastati või pesti Eesti osaühingute kaudu puhtaks üle miljardi euro, näitab Ekspressi uurimus. Riik helbib mainekahju mõru suppi tänini ja pääses jaanuaris rahvusvahelises hindamises napilt läbikukkumisest, mis oleks Eesti majanduse veelgi sügavamale sohu vedanud.
Vähe puudus, et tulemuseks oleks olnud Danske panga juhtumiga võrreldav rahaskandaal, hindavad mõned. Eesti krediidireiting oleks kukkunud, kõigi kodulaenud ja liisingud oleks kallinenud.
Kes on võimeline korraldama sellist hävingut? Aga saage tuttavaks: virtuaalvääringu tegevusluba.
2017. aastal tahtis valitsus teha Eestist krüptomaailmas pioneeri, ühe esimestest Euroopa riikidest, kes kuni 30 päevaga krüptoärimehele tegevusloa kätte annab. Tulemuseks oli ootamatu globaalne buum – tormijooks Eestisse, mille sarnast pole varem nähtud. Mõne aastaga anti välja load enam kui 1600 firmale.
