Värskete nobelistide töö vilju on eestlastele süstitud 1,8 miljonit korda
(12)Meditsiini-Nobel anti teadlastele, kelle töö viljadega on kokku puutunud peaaegu 900 000 eestimaalast.
Esmaspäeval tehti avalikuks selle aasta Nobeli meditsiinipreemia laureaadid. Ungari päritolu Katalin Karikó ja ameeriklase Drew Weissmani aastakümnete pikkune töö mRNA uurimisel võimaldas koroonapandeemia alguses luua uued vaktsiinid enneolematu kiirusega.
Värskete nobelistide leidudele tuginevad nii Moderna kui ka Pfizer-BioNTechi vaktsiinid. Nende vaktsiinidega viiakse organismi mitte nõrgendatud viirus nagu varem, vaid tükike mRNAd – molekuli, mille tavapärane roll rakus on viia geneetiline info DNA-lt ribosoomi, kus selle info põhjal luuakse juba vajalikud valgud.
Koroonavaktsiinides kasutati seda hoopis immuunreaktsiooni esile kutsumiseks. Samas enne pandeemiat nähti selle tehnoloogia põhilist potentsiaali vähiravis ning needki arendused jätkuvad.
Pennsylvania Ülikooli professor Weissmaniga koos on viimastel aastatel teadusartikleid avaldanud ka Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi supramolekulaarse keemia uurimisrühma juht vanemteadur Jasper Adamson.
Värskeima info kohaselt on eestlastele manustatud Moderna vaktsiine 1 565 772 ja Pfizer-BioNtechi 233 635 annust. Kokku on vaktsiinidoose seega manustatud 1,8 miljonit. Vähemalt ühe doosiga vaktsineerituid on Eestis ligi 900 000.
