Eesti uurivad ajakirjanikud nomineeriti mainekale rahvusvahelisele auhinnale

Delfi Meedia uuriva toimetuse ajakirjanikud Holger Roonemaa ja Martin Laine valiti Daphne Caruana Galizia nimelisele ajakirjandusauhinna nominentideks kahe rahvusvahelise uurimusega. Mõlemad uurimused paljastasid Venemaa salasepitsusi.

Daphne Caruana Galizia auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvat ajakirjandust, mis kaitseb euroopalikke väärtusi, inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi. Auhinna eesmärk on juhtida tähelepanu professionaalse ajakirjanduse tähtsusele vabaduse, võrdsuse ja võrdsete võimaluste kaitsmisel.

Rahvusvahelisele konkursile esitati 268 tööd. Žürii valis neist välja 12 finalisti. Neist kahe töö autorid on Delfi Meedia uuriva toimetuse ajakirjanikud.

Martin Laine jõudis 12 parima sekka artiklite sarjaga, mis paljastas Kremli-lähedase Venemaa salajase lobivõrgustiku, mis korraldas kahtlaseid makseid Euroopa Liidu poliitikutele vahetult pärast seda, kui Venemaa oli okupeerinud Krimmi. Venemaa salavõrgustik kutsus Euroopa poliitikuid heldelt tasustatud luksuslikele reisidele okupeeritud Ukraina aladel ning valmistas esitamiseks seisukohti Euroopa Liidu riikide parlamentides.

Rahvusvahelist uurimistööd koordineeris Laine ja Eesti Ekspress. Rahvusvahelise koostöö tulemusel avaldati paljastused inglise keeles rahvusvahelises väljaandes The Organized Crime and Corruption Reporting Project (OCCRP) ning eesti keeles Eesti Ekspressis.

Lisaks avaldasid leiud Lainega koostööd teinud ajakirjanikud Itaaliast, Austriast, Küproselt ja Poolast. Austrias jõudsid leiud parlamendi arupärimistesse ning riigikontrolli huvorbiiti; Küprosel oli tegu riikliku skandaaliga.

Loe:

• "Salaorganisatsioon toppis Krimmi annekteerimise järel Euroopa poliitikute suud raha täis"

• "Kremlin-Linked Group Arranged Payments to European Politicians to Support Russia’s Annexation of Crimea"

Holger Roonemaa avaldas artiklite sarja Kremlist lekkinud vastvalminud dokumentidel, mis kirjeldasid Venemaa strateegilist mõjutustegevust ja tulevikuplaane Baltikumis, Valgevenes ja Moldovas.

Lekkinud dokumendid sai sai enda valdusesse Eesti Päevaleht koos rahvusvaheliste partneritega, kelleks on Rootsi ajaleht Expressen, Dossieri uuriva ajakirjanduse keskus, Ukraina väljaanne Kyiv Independent, RISE Moldova, Saksamaa väljaanded Süddeutsche Zeitung ja Westdeutscher Rundfunk, Poola ja Visegrádi riikide uurivad väljaanded Frontstory ja VSquare ning USA uudistekanal Yahoo News.

Nõnda jõudsid nimetatud uurimistöö tulemused maailma tippväljaannete veergudele.

Roonemaa ja partnerite paljastatud dokumente kommenteeris kohalikus meedias ka Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka isiklikult.

Loe:

• "Paljastatud. Siin on Venemaa salajased dokumendid, mis avavad nende plaanid Eestiga"

• "Avalikustame töös oleva Venemaa operatsiooni. Läänemere hirmujuttude abil luuakse uut mõjuvõrgustikku"

• "Saladokumendid näitavad: just nii plaanib Putini Venemaa Valgevene alla neelata"

• "Eesti Päevalehe paljastus: Kremli salajase hübriidsõja plaan Euroopa vaeseima riigi vastu"

Lisaks on nomineeritud ka Venemaa sõltumatu uuriva ajakirjanduse keskuse iStories ning OCCRP eest veetud projekt Rotenberg Files, kus ka Ekspress oli partneriks. See artiklisari põhines Putinile väga lähedaste oligarhide Boris ja Arkadi Rotenbergiga seotud andmelekkel. Ekspress avaldas lekke põhjal, kuidas Eesti ettevõte teenis sadu tuhandeid eurosid, kui aitas Vladimir Putini sõbral Arkadi Rotenbergil peita Euroopas luksuslikku kinnisvara, mida mitme naabri sõnul kasutas tegelikult Putini tütar ja tema toonane abikaasa.

Loe:

• "Saladus Alpides: Eesti ärimees aitas Vene oligarhil peita luksusvillat, mida kasutas Putini tütar"

Võidutöö valib sõltumatu žürii, kuhu kuuluvad 27 ELi riigi ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna esindajad ning peamiste Euroopa ajakirjandusliitude esindajad. Auhinnatseremoonia toimub Daphne Caruana Galizia mõrva aastapäeva paiku (17. oktoober) Euroopa Parlamendis. Võidutööga kaasneb 20 000 euro suurune preemia.

Daphne Caruana Galizia oli Malta ajakirjanik, blogija ja korruptsioonivastase võitluse aktivist, kes uuris rahapesu, organiseeritud kuritegevust, kodakondsuse müüki ja Malta valitsuse seotust Panama dokumentide skandaaliga. Ta hukkus 16. oktoobril 2017 autopommi plahvatuses. Üldsuse pahameel mõrvajuhtumi uurimise üle viis toonase Malta peaministri Joseph Muscati tagasiastumiseni. Mõrvajuhtumi ebaõnnestunud uurimist on kritiseerinud Euroopa Parlament.