SÕJAPÄEVIK (617. päev) | NATO dilemma: kui palju anda Ukrainale, kui palju jätta enda kaitseks?
Pevkur: Ukrainat aidates võtavad liitlased riske enda kaitse arvelt. Saksa rahandusminister tunnistas sõjapäevikule: Zeitenwende on olnud liiga aeglane.
Ukraina sõda on üks põhjus, miks NATO-l on järjest vähem relvastust ja tehnikat, mida meie regiooni, see tähendab Eesti kaitseplaanide teenistusse anda. Nii kirjutas tänane Eesti Päevaleht mullu NATO Madridi tippkohtumisel kokku lepitud plaanide kohta. Tänavusel Vilniuse tippkohtumisel lepiti omakorda kokku selles, mismoodi peavad plaanid sisuga täidetud olema. Plaanid ise ei sõdi, nende täitmiseks tuleb tagada vajalik isikkoosseis, varustus, väljaõppe, varuosad, logistika, taristu ja laovarud, nenditi Vilniuse lõppdokumendis.
Et plaanide sisuga täitmisel on omajagu puudujääke, paneb piduri ka Ukraina abistamisele. Kaitseminister Hanno Pevkur tunnistas sõjapäevikule Päevlehe lugu kommenteerides, et kaks õilsat eesmärki konkureerivad teineteisega mingil määral. „Loomulikult on kõigil Ukrainat abistanud riikidel arusaam, et ka oma riiki on vaja kaitsta. See on olnud üheks Ukraina abi piiravaks faktoriks. Riikidel on olnud vaja säilitada oma kaitsevõime,“ nentis Pevkur.
