Sadu tonne Eesti eurosente kadus nagu mutiauku

Eesti Pank laseb igal aastal ringlusse 50 tonni ühe- ja kahesendiseid münte, millest enamik kaob jäljetult.

Täiendatud Eesti Panga selgitusega 29.11.2023 kell 17.30.

Tänavu üheksa kuu jooksul Eesti Panga poolt väljastatud müntidest moodustasid ühe- ja kahesendised 52 protsenti. Kokku oli neid 8,4 miljonit tükki.

Samal ajal raharingluse käigus keskpanka tagastatud 5,4 miljonist mündist moodustasid ühe- ja kahesendised kõigest 15 protsenti.

Kuna vahetusraha järele on kauplustes suur nõudlus, siis tuleb neid münte kas juurde toota või vahetada teistelt keskpankadelt.

Hiljuti valminud dokumendis nimetab Eesti Pank uute ühe- ja kahesendiste vermimist otsesõnu raiskamiseks. Aastas on nende tootmisele kulutatud sõltuvalt müntide kogusest 80 000–160 000 eurot.

Metallina ei ole neid võimalik uuesti kasutada, sest terasmünt on kaetud õhukese vasekihiga, mille eraldamine on väga töömahukas.

Lahendusena pakub pank välja hindade ümardamist kas üles- või allapoole lähima viie sendini.

Eesti Panga ettepaneku kohaselt pole aga plaanis kõiki hindu ümardada, vaid ainult ostukorvi lõpphinda kassas makstes. Ja sedagi ainult juhul, kui makstakse sularahas. Kaardimaksete puhul ostukorvi lõpphinna ümardamist pole plaanis.

Inimesed saaksid jätkuvalt ühe- ja kahesendistega oma ostude eest tasuda, aga kauplustes nii väikseid münte enam tagasi ei antaks.

Kokku on Eesti Pank alates euro käibele võtmisest lasknud ühe- ja kahesendiseid käibele 612 tonni ehk 230 miljonit tükki väärtuses 3,4 miljonit eurot.