Lume koristamata jätmises eriti eesrindlikul Tallinnal on vabandusi varrukast võtta. Tallinna lumekoristuse eest vastutav abilinnapea Vladimir Svet on enda sõnul üllatunud, et inimesed üldse mingit lumekoristust endiselt ootavad.
„On ju väljend, et kes pidevalt samamoodi käitudes erinevat tulemust ootab, on hull. Me pole ju aastaid lund tänavatelt korralikult ära koristanud, miks te ikka veel iga aasta ootate, et me seda teeks,“ küsib Tallinna lumekoristuse eest vastutav abilinnapea Vladimir Svet. „Ausalt öeldes on imelik juba igal aastal samadele küsimustele vastata.“
Svet lisab, et tegelikult on lume tänavatele jätmine keskkonnasõbralik, majandust ergutav ning inimeste liikumisharjumust kasvatav otsus. „Esiteks, oleme ausad, mõnekümne aasta pärast on lumi nagunii haruldane nähtus. Tänased lapsed võib-olla ei näegi enam nii suuri lumekuhjasid. Me ei saa seda talverõõmu neilt ära võtta!“
„Teiseks, kui jätta kõnniteed korralikult lahti lükkamata, saavad senisest enam tööd taksojuhid, kelle töö võtaks muidu ära kõndimine ja ühistranspordi kasutamine. Lisaks teevad tavapärasest enam tööd eraisikute palgatud kojamehed. Kõigele lisaks need inimesed, kes ise oma koduesist koristavad, saavad hädavajaliku trenni tehtud. On ju statistikast näha, et keskmine inimene ei ole piisavalt füüsiliselt aktiivne,“ selgitab Svet veenvalt. „Ilmselgelt on tegelikult tegu ainult hea otsusega!“
Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on olukord paradoksaalne. „Liigse lume ära vedamist takistab nimelt liigne lumi. Meie koristusmasinad ei pääse lumele mugavalt ligi, seega otsustasime oodata, kuni osa ära sulab, et tööde tegemine oleks odavam ning lihtsam,“ selgitab Tamm.
Tamme sõnul ei ole probleem üldse nii suur, kui meediast paistab. „Ei ole kõik inimesed pahased. Minuni on jõudnud kuulujutt, et Riia tänaval on üks inimene, kellel pole lumekoristusest sooja ega külma.“
Anekdoot: Mis on ühist advendikalendril ja kristlikul „rasestumisvastasel vahendil“? Päevade lugemine.
Kranaadi vanasõna: Kirik keset küla, kaubanduskeskus keset linna.