Mis majanduslangus? Mapri Ehitus OÜ lennutas oma töötajad jõulupidu pidama Prahasse. 130 inimest said neljapäevast pühapäevani firma kulul lõbutseda, aastalõpupingeid välja elada ja uueks aastaks hoogu võtta. Ööbimine oli korraldatud Hiltoni hotellis ja kõik õhtud olid sisustatud.

Tehke järgi!

Zoofiilide nimed kirja!

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets (sots) looks zoofiilide registri. Sealt saaks kaeda, kas inimene on saanud karistada loomaga seksimise eest. Praegu politsei vastavat statistikat ei kogu. Riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) kutsus zoofiilidega võitlema: „See tegu ei ole ka siis normaalne, kui näiteks tõestada ära looma enda soov või heaolu.“

Kaja Kallas ei pääsenud mõjukate sekka

Kaja Kallas maineka Briti majanduslehe Financial Timesi valitud 25 mõjukaima naise sekka ei pääsenud. Küll aga õnnestus tal edetabelis kehastuda ajakirjanikuks, sest just Eesti peaminister kirjutas artiklis tabelisse valitud Ukraina esileedist Olena Zelenskast.

„Ma imetlen kõige rohkem tema ausust. Ta teab, kuidas mitte ajada mulli, aga jääda ikkagi rahustavalt inimlikuks,“ kirjutas Kallas. Sellele järgnesid juba tuntumad Eesti välispoliitika jutupunktid, et Ukrainal peab aitama Venemaa alistada. Raha Kallasele kirjutamise eest ei makstud. „Kutse kirjutada on au,“ ütleb Kallase pressinõunik Maris Lindmäe.

Eesti peaministri kõrval pääsesid mõjukaimatest naistest kirjutama näiteks USA rahandusminister Janet Yellen, tuntud saatejuht Oprah Winfrey ja endine naiste tennise esireket, mitmekordne slämmivõitja Naomi Osaka.

Minister nõuab ametnikelt lihtsat keelt

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo andis kõigile ministeeriumidele teada, et riigi ametlik tekst kipub olema keeruline ja võib jääda arusaamatuks. Ministrile teeb see muret, sest tema vastutada on puuetega inimeste õigused, mis sedasi ohus on. „Üks võimalusi suurema hulga inimesteni jõudmiseks on toimetada enda tekste lihtsasse keelde,“ soovitas minister.

Nõustume ja nendime, et ministri poolt teostatud ettepanek ametiasutuste väljundkommunikatsiooni ebabürokraatlikkuse suurendamise initsiatiivi ellu kutsumiseks on tervitatav!

Eesti on PISA tabelis neljas

Vast igaüks meist on korragi uhkustanud, et Eesti koolilapsed on PISA testides parimad. Uuringuid tehakse iga kolme aasta tagant, testi teevad 15aastased kooliõpilased ning proovile pannakse oskused matemaatikas, loodusteadustes ja funktsionaalses lugemises.

Värske uuringu järgi oli Eesti pingereas neljas. Eesti lastest eespool on Singapuri, Jaapani ja Lõuna-Korea kooliõpilased. Euroopa riikidest on Eesti ikka kõrgeimal kohal. Neli aastat tagasi olid lapsed veel Jaapani ja Lõuna-Korea lastest paremad.

Eesti tulemus on kukkunud kõikides kategooriates - viimati oli tulemus nii madal 2009. aastal. Tõsi, skoor on langenud kogu maailmas, mis viitab koroonaaja distansõppe mõjule.

Kogupildis on muidugi pilt super - Eesti lapsed on tublid, teevad Euroopale silmad ette ning maailma mõttes on tulemused absoluutses tipus.