Greete Lehepuu: sõda Ukrainas ei andnud meile aega ei pandeemias kaotatut leinata või selle lõppu tähistada

Tõmbame jamale lõpuks joone alla. Tere tulemast igatalvisesse maskiballi.

Kas mäletate 2020. aasta lõppu, praegust päeva kolm aastat tagasi? Eesti oli jõudmas laupkokkupõrkesse esimese tõsise koroonalainega. Kevadine kojulukustumine tundus uute nakatumisarvude kõrval naljategemine. Vaktsiine veel polnud. Kannatust ammu enam mitte. Teadmine, et ilmselt ei tohiks pidada pereringis jõule, murdis paljude südame. Minul ka. Mille nimel me siis kevadel pingutanud olime?! Mille nimel sügisel?

Meil polnud muidugi veel aimugi, kui laiaks võib nakkus ühiskonnas minna. Neil hetkedel on teadmatus õnnistus.