Nõid Tantsiida-Apelsiinimaia laob lauale Aliexpressi kristallid, kodumaised öko-tarokaardid ning peaaegu lõpuni täis kleebitud Maxima kleepsuribade kaardi, viimane lihtsalt uhkustamiseks. Ta süütab viiruki ja pomiseb omaette iidset jõululoitsu „Vanaema sattus liiklusohvriks, tast üle sõitis Jõuluvana saan…“

Ta keerab ettevaatlikult esimese kaardi – Kuu. Ta asub tõsisel ilmel vaikselt selgitama. „Kuu sümboliseerib pikka ja pimedat ööd, lootust paremale. See kaart tähistab, et energeetiliselt tulevad rasked jõulud paljudele inimestele,“ valgustab nõid. „Paljudel inimestel mööduvadki need pühad kuuvalges ning küünalde abil, kuna Elektrilevi pole endiselt rikkeid kõrvaldanud. See kaart näitab, et neid on palju, kes loodusega ühes taktis käivad.“

Järgmine kaart – müntide kaheksa. Nõid ohkab ja ütleb, et ta teadis, et see on tulemas. „Praegu on viimane hetk teha üksteisele kalleid jõulukinke ning nautida seda raha, mis veel alles on. Edasi läheb vaid raskemaks ja seda see kaart ka sümboliseerib,“ ütleb nõid, vaatab kurvalt oma peaaegu täis Maxima kleepsuraamatu poole ja jutustab edasi. „Käibemaksu tõus, euribor, varsti tõusevad surnud ka hauast, sest hauaplatsi raha on nii kalliks läinud.“

Järgmisel kaardil vaatab vastu õnneratas. Nõid Tantsiida-Apelsiinimaia selgitab, et igaüks on oma õnne sepp ning nii nagu meie peame kõik leidma oma Tšambolaia, peab ka tema õnne ise sepistama, julguse kokku võtma ja selle panni ära ostma, mille nimel ta kuu aega järjest kodust pigem kaugel asuvas Maximas käinud on. „Suured elumuutused tulevadki ainult julge pealehakkamisega ja riskimisega. Elu on ikka huvitav.“

Anekdoot: Miks on selgeltnägijal hommikul raske ärgata? Kolmandat silma on keeruline avada.

Rõõmusära silmis, võtab ta viimase kaardi – eraku kaart. Nõid selgitab, et see näitab, kui paljud inimesed on jõulude ajal siiski üksikud. „Kes ei saa külateelt välja, kuna sahk lükkas maanteelt kuhja pruuni lund ette, kes ei saa kortermajast välja, sest linn pole jääd korralikult ära koristanud, kes ei saa kodunt välja, sest ikka veel loodab, et elekter tuleb varsti tagasi ja saaks oma telefoni ära laadida. Paljud meist on oma tegemistes kinni jäänud ja selle tõttu üksi. Märkame üksteist, hoolime üksteisest,“ ütleb nõid lõpetuseks ja ümiseb iidset loitsu edasi: „...kes küll toda ulli juttu usuks, kuid vanaisa uskus ja mina ka.“

Kranaadi vanasõna: Puu ei kuku elektriliinist kaugele.