Vivian Loonela: kardetavasti peame tulevikus oma huve EL-is veelgi aktiivsemalt kaitsma

Õigusloome Euroopa Liidus ei ole tegelikult nii keeruline, kui kaugelt paistab. Kui aga isegi selles protsessis midagi juhtub, on seni leitud alati lahendused, mis on aidanud tulemuseni jõuda.

Nädal tagasi käisid kogu maailma avalikkuses hirmujutud, et Euroopa Liit ei suuda oma toetust Ukrainale enam jätkata, sest Ungari peaminister Orbán oli järjekindlalt väitnud, et blokib kogu edasise abi, laienemisotsustest rääkimata. Aga kui peaministrid Brüsselis eelmisel neljapäeval kohtusid, otsustasid nad alustada liitumiskõnelusi Ukraina ja Moldovaga ning anda Gruusiale kandidaatriigi staatuse.

Nad said need otsused teha üksmeelselt, sest Orbán lahkus selleks ajaks saalist – nii oli vajalik ühehäälsus olemas, sest kõik saalijäänud 26 riigijuhti olid selgelt seda meelt, et Ukraina ei võitle mitte ainult enda püsimajäämise eest, vaid ka selleks, et olla hiljem edukas lääneriik, teha läbi samasugune muutus nagu Eesti 1990ndatel.