Välisministeeriumi asekantsler: ettevõtete huvide edendamisel arvestame julgeolekupoliitiliste aspektidega

„Välisministeerium ja meie välisesindused toimivad võimaluste loojatena, kes aitavad avada Eesti ettevõtjatele uksi, kuid uksest sisse astuma peab iga ettevõtja ise,“ kirjutab välisministeeriumi asekantsler Mariin Ratnik vastusena Ekspressi loole.

Eesti äridiplomaatia, mida viiakse ellu koostöös Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, toetab Eesti majanduse kasvu rahvusvahelise suhtluse, välisturgudel ettevõtete toetamise, investeeringute maale toomise ja Eesti maine kujundamise kaudu. Kõik äridiplomaatia teenused, mida riik kasutab ja ka loob, juhinduvad eelkõige erasektori vajadustest.

Ettevõtted, kellega riik koostööd teeb, peavad vastama ka kindlatele tingimustele. Riigi pakutavatele äridiplomaatiateenustele on ligipääs Eesti ettevõtetel, kellel ei ole kehtivaid maksuvõlgasid ega aruandluskohustuste puudujääke. Mitmed senised ettevõtjale tavapärased turud on praegu ise majanduslikult keerukas olukorras, mistõttu on oluline toetada ettevõtjate valmisolekut siseneda uutele turgudele.

Uutele turgudele minemisel on alati riskid ja nendega tuleb arvestada, nagu peab arvestama ka ärikultuuri või seal valitseva õigusliku raamistikuga. Välisministeerium ja meie esindused on abiks mitmesuguste kohalike nüansside selgitamisel ning tutvustavad kohalikku ärikultuuri või muid olulisi tegureid, mis Eesti ettevõtjatel oma otsuseid teha aitavad. Äriga seonduvate riskide ning oma tegevuse eetilisuse üle otsustab iga ettevõtja ise.

Eesti Ekspress püstitas eilses artiklis küsimuse, kas selliste „ärihuvide ehitamine inimõiguste saririkkujatega, kes on seejuures sõbralikud Putiniga, on moraalselt aktsepteeritav“.

Eesti välismajanduspoliitika kujundamisel ja seejuures ka ettevõtete huvide edendamisel arvestame julgeolekupoliitiliste aspektidega, pidades sealhulgas silmas näiteks AÜE hoiakuid ja suhtumist Venemaa sõjalisse agressiooni Ukrainas.

Oleme võimalikest riskidest teavitanud ka meie ettevõtjaid, kes Pärsia lahe riikide turgude vastu huvi tunnevad. Äridiplomaatiliste tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel jälgime ja arvestame tavapäraselt ka teiste ELi riikide ja USA praktikaid. Näiteks on EL Pärsia lahe riikide jaoks suuruselt teine kaubanduspartner.

Mööname, et tundlikes valdkondades, mis puudutavaid näiteks infotehnoloogiat ja kaitsetööstust, suhtume julgeolekukaalutlustel koostöösse teatavate kolmandate riikidega ettevaatlikult. Lõpuks jääb aga ettevõtjate endi otsustada, kas ja millistel tingimustel nad soovivad regioonis oma äritegevust edendada.

Pärsia lahe riigid, eelkõige Saudi Araabia ja Ühendemiraadid, on muutunud piirkonna majanduskasvu mootoriks ja innovatsiooniliste ideede allikaks. Saudi Araabia on oma ambitsiooni ja tegevustega tõusmas piirkonna poliitiliste ja majandussuhete kujundamisel liidrirolli. Dubai on oluline transiitsõlm ja kaubanduse vahenduskeskus meie jaoks uutele turgudele Aafrikas ja Aasias. On täiesti arusaadav, et ka Eesti ettevõtted soovivad sellest arengust osa saada ja kasutavad ära piirkonna potentsiaali.

2019. aastal avati EISi välisesindus Dubais ja suursaatkond Abu Dhabis, mille mõlema eesmärgiks on ka ettevõtete huvide edendamine piirkonnas laiemalt.

Statistikat:

• Maailmapanga andmetel kasvas Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) riikide SKP 2022. aastal 7,3% ning 2023. aastal peaks see kasvama 2,5% ja 2024. aastal 3,2%.

• EL on GCC riikide suuruselt teine kaubanduspartner (Hiina järel 17,8%), moodustades 2022. aastal 11,3% GCC kogu kaubavahetusest maailmaga.

• ELi ja GCC vaheline kaubavahetus ulatus 2022. aastal 175,2 miljardi euroni, mis on 54% kasv võrreldes eelmise aasta 113,5 miljardi euroga. 2022. aastal ulatus ELi import 87,8 miljardi euroni ja ELi eksport 87,4 miljardi euroni.